KOK (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) on krooniline kopsuhaigus, mille põhjustab põletik ja sellele järgnev hingamisteede “obstruktsioon”. See on tavaliselt põhjustatud kroonilise bronhiidi ja emfüseemi kombinatsioonist. KOK võib muu hulgas sarnaneda muude haigusseisunditega, nagu südamepuudulikkus, kopsupõletik (kopsupõletik), astma ja interstitsiaalne kopsuhaigus. Õnneks saab teie arst teie sümptomeid hoolikalt hinnates ja diagnostilisi teste läbides aidata kindlaks teha, kas teil on tõesti tegemist KOK-iga.
1
Jälgige õhupuudust, eriti pingutuse korral. Hingeldus, mis pingutusega süveneb, on KOK-i peamine tunnus. Siiski ei ole see iseenesest diagnostiline, kuna on ka teisi haigusi, mis võivad ilmneda sarnaselt. Südame paispuudulikkuse (CHF) üheks peamiseks tunnuseks on ka õhupuudus (mis süveneb pingutusega). Erinevus CHF-ist ja KOK-ist seisneb aga selles, et CHF on halvem ka lamades ja võib olla halvem ka keset ööd. CHF näitab ka erinevaid tulemusi kopsufunktsiooni testides, rindkere röntgenis ja muudes diagnostilistes testides, nagu on kirjeldatud käesoleva artikli 2. osas. Hingamispuudust võib samuti segi ajada astmaga ning nii KOK-il kui ka astmal võib olla “vilistav” komponent. Kuid astma allub ravimitele paremini, näitab diagnostilise testimise erinevaid tulemusi ja on sagedamini seotud “episoodidega”, mis on seotud otsese vallandajaga (nagu allergeen, külm ilm, pingutus jne).
2
Hinnake oma köha. Veel üks KOK-i klassikalisi tunnuseid on krooniline produktiivne köha (sageli eritub lima/röga). Kuid taaskord on köha väga üldine sümptom ja see võib esineda paljude erinevate seisundite korral. Hingamisteede infektsiooni korral võib esineda köha. Seda saab KOK-st eristada palaviku ja muude nakkusnähtude olemasolu, samuti röga testimise järgi bakterite või muude mikroobide esinemise suhtes. Kopsuvähi korral võib esineda köha. Seda saab KOK-st eristada massi (tükkide) tuvastamise abil kuvamistehnikate (nt röntgeni- või CT-skannimine) abil, samuti muid vähi tunnuseid, nagu öine higistamine ja/või märkimisväärne tahtmatu kaalukaotus. Kopsuvähi tunnuseks on hemoptüüs, mis on vere väljaköhimine.
3
Pöörake tähelepanu muudele hingamisteede sümptomitele. KOK-iga võivad käsikäes käia mitmed muud hingamisteede sümptomid. Nende hulka kuuluvad vilistav hingamine (mis võib esineda nii KOK-i kui ka astma korral), pigistustunne rinnus ja/või sagedased kopsuinfektsioonid (kui teil on KOK, on teil suurem tõenäosus korduvatele hingamisteede infektsioonidele). Samuti võite kogeda ebatavalist väsimust ja/või tahtmatut kehakaalu langust (see võib olla raske KOK-i hiline märk. See on ka kopsuvähi ja teiste vähivormide tavaline sümptom).
4
Võtke arvesse riskitegureid. KOK-i riskitegur number üks on suitsetamine. Kui teil on anamneesis suitsetamine ja/või kui te praegu suitsetate, suureneb teie KOK-i haigestumise tõenäosus järsult. See suureneb proportsionaalselt sigarettide (või piibude või marihuaana) kogusega, mida olete oma elu jooksul tarbinud. Muud KOK-i riskitegurid on järgmised: kokkupuude kemikaalide, aurude, tolmu ja/või toksiliste aurudega töökohal; anamneesis muid kopsuhaigusi, nagu astma või muud kroonilised hingamisteede haigused; vanus üle 35–40 aasta; geneetiline häire, mida nimetatakse alfa-1-antitrüpsiini puudulikkuseks; hingamisteede suurenenud tundlikkus allergeenidele või allergilistele stiimulitele ja atoopiale. Sugu: naised näivad olevat vastuvõtlikumad KOK-i ja emfüseemi tekkele kui mehed. Antioksüdantide puudus: antioksüdantide, C- ja E-vitamiini puudus võib olla KOK-i riskifaktoriks
5
Valige kopsufunktsiooni testid. Kopsufunktsiooni testid hindavad näiteks seda, kui palju õhku teie kopsud mahutavad ja kui tugev on teie hingamine. Nad on võimelised diagnoosima KOK-i isegi enne, kui teil hakkavad ilmnema olulised sümptomid!Kopsufunktsiooni teste kasutatakse siiski ainult inimestel, kellel on kahtlased hingamisteede haiguse tunnused (näiteks võimalus haigestuda KOK-i).Kopsufunktsioon teste võib kasutada ka kopsuhaiguse (nt KOK) pidevaks jälgimiseks ja erinevate ravivõimaluste tõhususe mõõtmiseks. Kopsufunktsiooni test annab teile FEV1/FVC suhte ja see arv on üks peamisi diagnostilisi näitajaid. KOK-i ja astma kriteeriumid. KOK-i korral on see arv vähenenud.
6
Küsige oma arstilt röntgenipilti. Rindkere röntgenülesvõte võib olla kasulik selliste seisundite välistamiseks, mis võivad esineda sarnaselt KOK-iga. Näiteks võib rindkere röntgenuuring aidata välistada kongestiivset südamepuudulikkust, mis tavaliselt näitab röntgenpildil südame suurenemist. Rindkere röntgenülesvõtet saab kasutada ka muude köha või õhupuuduse põhjuste otsimiseks, nagu kopsupõletik, kopsuvähk või interstitsiaalne kopsuhaigus. Lõpuks võib rindkere röntgenipilt näidata emfüseemi märke, mis on üks KOK-i soodustavatest teguritest. Kui röntgenülesvõttel tuvastatakse emfüseem, on teil suure tõenäosusega KOK. KOK-i tunnuste hulka CXR-is on lame diafragma, suurenenud radiolutsentsus ning pikk ja kitsas südamevari.
7
Saate CT-skanni. CT-skaneerimine võib anda kopsudest veelgi üksikasjalikuma ülevaate kui röntgenikiirgus. See võib selgitada selliseid haigusi nagu interstitsiaalne kopsuhaigus, kopsuemboolia (verehüübed kopsudes), kopsuvähk, kopsupõletik ja KOK.
8
Tehke veregaaside analüüs. See test määrab teie kopsude efektiivsuse hapniku tarnimisel ja süsinikdioksiidi eemaldamisel. See test aitab teie arsti teavitada teie KOK-i raskusastmest, kui teil see tegelikult on, ja sellest, kui palju ravi on vaja (nt kas te vajate hapniku lisamist või mitte).
9
Suitsetamisest loobuda. Suitsetamine on KOK-i väljakujunemise riskitegur number üks ja ka haigusseisund aja jooksul süveneb. Seetõttu on üks tõhusamaid asju, mida saate KOK-i ravis teha, suitsetamisest loobuda, kui te praegu suitsetate. See vähendab teie sümptomite raskust ja hoiab ära haiguse progresseerumise koos edasise kopsukahjustusega. Kui olete huvitatud suitsetamisest loobumisest, võite abi ja toe saamiseks pöörduda oma arsti poole. On nii ravimeid kui ka nikotiini asendusstrateegiaid, mis võivad aidata suitsetamisest loobumisel on see lihtsam – ja suurendab edu tõenäosust.Järgige START akronüümi: S= Määra suitsetamisest loobumise kuupäev; T = ütle oma sõpradele ja perele, et lõpetad; A= Näete raskusi ette ja planeerige ette; R = eemaldage tubakatooted oma kodust, autost ja töölt; ja T= Rääkige teiega, doktor ja teavitage teda oma plaanidest.
10
Ravige oma sümptomeid ravimitega. On mitmeid ravimeid, mis võivad aidata vähendada KOK-i sümptomeid ja parandada teie hingamist. Mõned valikud hõlmavad järgmist: “bronhodilataatorid” – need aitavad laiendada teie hingamisteid ja võivad parandada hingamist. Inhaleeritavate bronhodilataatorite näide on Salbutamol (Ventolin) või Atrovent. Steroidid – võite kasutada inhaleeritavaid steroide hingamisteede põletiku vähendamiseks ja seeläbi hingamise parandamiseks. Inhaleeritava steroidi näide on Fluticasone (Flovent). Veenduge, et võtate ravimeid nii, nagu arst on teile määranud.
11
KOK-i “ägenemiste” korral pöörduge arsti poole. KOK-i sümptomid kipuvad igapäevaselt jätkuma üsna ühtlase kiirusega. Siiski on mõnepäevaseid perioode, mil võite kogeda nn KOK-i ägenemist. See on siis, kui teie sümptomid muutuvad ajutiselt märgatavalt halvemaks. KOK-i ägenemise tunnusteks võivad olla hullem köha, rohkem limaeritust, suurenenud õhupuudus ja/või palavik. KOK-i ägenemiste ravi hõlmab järgmist: antibiootikumide manustamine, kui teie KOK-i ägenemise põhjuseks on infektsioon. Inhaleeritavate bronhodilataatorite ja inhaleeritavate kortikosteroidravimite suurem annus, et saada parem kontroll sümptomite üle. Süsteemsed (pillivormis) steroidravimid põletiku vähendamiseks vajadusel.Täiendav hapnik ja masinad, mis aitavad vajadusel hingamist.Vajalike vaktsiinide (näiteks gripivaktsiini) manustamine, kui te pole veel vaktsineeritud, et vältida edasisi nakkusi, mida saaks vaktsineerimisega vältida.
12
Küsige hapniku lisamise kohta. Kui teie KOK-i sümptomid raskendavad igapäevast hingamist ja häirivad teie igapäevast funktsiooni, võite küsida oma arstilt täiendava hapniku kohta. Mõned raskema KOK-iga inimesed saavad lisahapnikust palju kasu ja see võib oluliselt leevendada hingamisraskusi. Täiendav hapnik hõlmab tavaliselt hapnikupaaki, mida saate endaga kaasas sõita. Tavaliselt on teil ninaotsad, mis viivad hapniku paagist teie kehasse. kopsud. Täiendava hapniku näidustused hõlmavad pulssoksümeetriat, mis on alla 88% ambulatoorsel ajal.
13
Kaaluge operatsiooni ja/või kopsusiirdamist viimase abinõuna. Kui KOK-i sümptomid on väga rasked, võib raviks kaaluda kahte kirurgilist võimalust. Need on järgmised: operatsioon kopsu haige(te) osa(de) eemaldamiseks. Kui teatud kopsupiirkonnad on KOK-i tõttu muutunud praktiliselt mittetoimivaks, saab need piirkonnad kirurgiliselt eemaldada. See omakorda avab teie rinnus ruumi, et teie kopsude funktsionaalsed piirkonnad saaksid paremini töötada – neil on siis rohkem ruumi õhuga paisuda ja teie hingamine peaks oluliselt paranema. Kopsusiirdamine. Seda kasutatakse tavaliselt viimase abinõuna, kuna igasugune elundisiirdamine on oluline protseduur, millel on märkimisväärsed riskid, ja teil on kohustus kasutada eluaegseid immunosupressiivseid ravimeid, lootes, et teie keha ei lükka siirdamist tagasi. Seda kasutatakse väga vähestel KOK-i patsientidel. Kuid neile, kelle seisund on väga raske, võib see olla parim ravivõimalus.