Laused on suhtluse peamised ehitusplokid. Lause on sõnade jada, mis edastab tervikliku mõtte. Lausetel on subjekti ja predikaadiga määratletud struktuur. Need võivad jaguneda nelja erinevasse tüüpi (deklaratiivne, küsiv, hüüdlause või imperatiiv). Lõpuks võivad laused olla kas lihtsad, keerulised või liitlaused.
1
Õppige lause põhiosi. Täislause peab algama suure algustähega, sisaldama (vähemalt) ühte sõltumatut lauset ja lõppema kirjavahemärgiga. Täieliku lause näide oleks “Koerad hauguvad”.
2
Tuvastage oma teema. Kõigis lausetüüpides peab pealausel olema nii subjekt kui ka predikaat. Subjekt on nimisõna või asesõna, näiteks sõna “koerad”, näites “Koerad hauguvad”. Teema kirjeldab, kellest või millest lause räägib.
3
Tuvastage oma predikaat. Predikaat on tegevusverb, näiteks sõna “haukuma”, mis on sõnast “koerad hauguvad”. Lause predikaat kirjeldab, mida lause subjekt teeb.
4
Veenduge, et mõte oleks terviklik. Sõnakomplekti, mis ei väljenda terviklikke mõtteid, nimetatakse “fraasiks”. Lause “Koerad hauguvad” on terviklik mõte. Fraasid nagu “rannas” või “hommikul” ei ole. Veel üks viis tagada, et lause väljendaks täielikku mõtet, on verbi kontrollida. Kui tegusõna on transitiivne, ei pruugi lause väljendada terviklikku mõtet Näiteks kui lause oli “Koer tahab”, siis oleks lause puudulik, kuna see tegusõna “tahab” on transitiivne. Lugejad peavad teadma, mida koer tahab lauset lõpetada. Kas koer tahab süüa? Vett? Õue minna? “Haukumine” on aga intransitiivne, mis tähendab, et meil on täielik subjekt ja tegevus. Seetõttu on “Koerad hauguvad” täislause.
5
Laused peavad lõppema kirjavahemärgiga. Kirjavahemärgid hõlmavad punkti (.), küsimärki (?) ja hüüumärki (!). Kirjavahemärgid on kasulik vahend lausete tuvastamiseks.
6
Määrake lause eesmärk. Esimene samm lause tuvastamisel on välja selgitada, mida lausega üritatakse saavutada. Proovige aru saada, kas antud lause selgitab midagi, küsib midagi, hüüab midagi või annab käsu. Näiteks “Koerad hauguvad” selgitab midagi koerte tegemiste kohta, samas kui “Lõpeta haukumine!” on käsk, mille võite koerale anda. Lausetel võib olla ka kaks eesmärki. Näiteks lause, mis kõlab: “Ma panin oma koera sõnakuulelikkuse kursusele, sest ta alati haugub!” seletab ja hüüab midagi.
7
Klassifitseerige “deklaratiivsed laused”. Deklaratiivsed laused esitavad avalduse ja lõppevad punktiga, nagu näites “Koerad hauguvad”. Punkt näitab mõtte peatuspunkti. Teine näide deklaratiivsest lausest võib olla “Ma võtan”. mu koer kaks korda nädalas kuulekuse klassi.”
8
Tuvastage “küsivad laused.†Küsivad lausetüübid küsivad lugejalt midagi ja lõppevad küsimärgiga. Nagu nimigi viitab, näitavad küsimärgid küsimusi. Küsiva lause (või küsimuse) näide oleks: “Kas koerad hauguvad ?”Keerulisem näide võib olla näiteks “Miks koerad hauguvad?” või “Kuidas panna koer haukumise lõpetama?”
9
Otsige üles “hüüulaused”. Hüüulaused viitavad kiireloomulisusele või tugevale emotsioonile. Seda tüüpi laused lõpevad hüüumärgiga ja väljendavad sageli kiireloomulisust või tugevat emotsiooni. Näiteks võite hüüda: “Kiire! Püüdke koer kinni!” või “Mind ajab koera pidev haukumine nii närvi!”
10
Märgistage käskivad laused.†Imperatiivsed laused viitavad käsklusele, käskkirjale või käsklusele. Näiteks “Koer, lõpeta haukumine” on imperatiivne lause. Imperatiivsete lausete tuvastamisel tasub arvestada, et need võivad lõppeda kas punkt või hüüumärk. Teine käskiva lause näide võib olla: “Susan, palun mine ja vaata, miks koer haugub.”
11
Hinnake lause konstruktsiooni. Lisaks lause liigi (või eesmärgi) määramisele on kasulik hinnata ka lauseehitust. Seda saate teha, jagades lause osadeks. Peaksite identifitseerima eraldi laused ja ka selle, kas need on “sõltuvad” või “sõltuvad”. Lausel: seotud sõnade rühm, mis sisaldab nii subjekti kui ka predikaati. Sõltumatu lause: klausel, mis sisaldab täielik mõte, näiteks “Koerad hauguvad. Sõltuv klausel: klausel, mis ei sisalda täielikku mõtet, näiteks “kui võõras tuleb.”
12
Tuvastage lihtsad laused. Lihtlause koosneb ainult ühest sõltumatust lausest. Selles näites loetakse “koerad hauguvad” lihtsaks lauseks.
13
Liigita liitlauseid. Liitlausetüübid ühendavad kahte sõltumatut lauset, kasutades nende ühendamiseks sidesõna, näiteks “eest”, “ja”, “ei”, “aga”, “või”, “veel” või “nii”. “Koerad hauguvad” võib muuta liitlauseks, kasutades sidesõna (nt “ja” või “aga”), et lisada veel üks sõltumatu lause: “Koerad hauguvad ja nad mängivad.” Liitlause saate luua ka kasutades semikoolon. Kui kasutate semikoolonit, peaksid ideed olema sarnased, kuid seotud. Näiteks “Koerad hauguvad, et anda häiret, kui nad kahtlustavad ohtu; nad hauguvad, et kaitsta oma inimesi.”
14
Tuvastage keerulised laused. Keerulised laused ühendavad ühe sõltumatu lause ühe või mitme sõltuva lausega. Sõltuvatel klauslitel on nii subjekt kui ka predikaat, kuid need ei anna edasi terviklikku mõtet. “Kui võõras tuleb” on sõltuv klausel, mida võib kombineerida eelmise näite sõltumatu lausega, et moodustada keeruline lause: “Koerad hauguvad, kui võõras tuleb.” “Sõltuv klausel” ei anna edasi terviklikku mõtet. Kui kuulete fraasi “kui võõras tuleb”, jääb teil vaja rohkem teavet. Mis juhtub, kui võõras tuleb?
15
Täpike keerulisi liitlauseid. Keerulised liitlaused on kompleks- ja liitlausestruktuuride kombinatsioon. Seda tüüpi lausetel võib olla mitu sõltumatut ja sõltuvat lauset. Keerulise liitlause näide on: “Koerad hauguvad, kui võõras tuleb, aga nad ei hammusta.” Selles näites kasutatakse uue lause loomiseks sõltumatut lauset (“nad ei hammusta”), mis on eraldatud sidesõnaga (“aga”).”Nad ei hammusta” on iseseisev klausel, kuna see väljendab terviklikku mõtet. “Nad ei hammusta” võib teha oma täislauseks.