Kuidas ennast distsiplineerida

Kas teil on kombeks teatud asju viimasele minutile edasi lükata? Kas teil on raske kinni pidada enamikust asjadest, mida kavatsete teha? Võib-olla soovite midagi regulaarsemalt teha, näiteks eelseisva testi jaoks õppida või jõusaalis treenida. Ükskõik millises valdkonnas puudub distsipliin, proovige mitte kaotada südant. Selle probleemi lahendamine algab plaani koostamisest oma distsipliini parandamiseks.

1
Mõelge, miks soovite end distsiplineerida. Kas on mõni konkreetne eesmärk, mida üritate saavutada, kuid tunnete, et teatud takistused on teel? Võib-olla soovite saada varakult ärkajaks, kuid teil on harjumus magada väga hilja. Võib-olla halvenevad teie kunagised suurepärased muusikaoskused harjutamise puudumise tõttu. Või proovite kaalust alla võtta, kuid teile ei meeldi trenni teha. Varuge selle läbimõtlemiseks aega, et saaksite oma eesmärgi seadmist kitsendada.

2
Visualiseerige oma eesmärki. Visualiseerimine on eduka eesmärgi seadmise võti. Esiteks peate oma eesmärgid selgelt mõtlema ja selgitama, millised need välja näevad. Seejärel peate end nende eesmärkidega ümbritsema – kas füüsiliselt või vaimselt. Ühte konkreetset visualiseerimisvormi, mis on osutunud eesmärkide saavutamiseks väga tõhusaks, nimetatakse protsessi simulatsiooniks. See taktika hõlmab enda kujutlemist eesmärgi saavutamiseks vajalikke samme astumas, mitte ainult lõpptulemust ette kujutamas. Muid viise visualiseerimise harjutamiseks saab teha igapäevase meditatsiooni või eesmärkidest visioonitahvli loomisega.

3
Koostage tegevuskava. Seda saab teha tabeli kujul, kas käsitsi või arvutipaketi (nt MS Word või Excel) abil. Ärge muretsege selle täitmise pärast praegu. See on järgmine! Kaaluge asjakohase eesmärgi pealkirja lisamist selle vormi ülaossa, nt Treeni regulaarselt. Pärast seda lisage järjestikku järgmised veerupealkirjad: Tegevusaeg võimalike probleemide alustamiseks Võimalike probleemide ületamise strateegiad Edenemisaruanne Kui see on tehtud, täitke vastavate pealkirjade all olevad veerud.

4
Valmistuge tegutsema ja otsustage, millal alustada. Tegevused on sammud, mida peate oma eesmärgi poole püüdlema. Pärast seda, kui olete välja mõelnud mõned olulised tegevused. mõelge aeg oma uue enesedistsipliini eesmärgi alustamiseks.Teie tegevussammud võivad olla kõik, alates ebaproduktiivsetele tegevustele kulutatud aja piiramisest, mis takistab teid treeningut lõpetamast, või veendudes, et teie jõusaaliriided on juba eelmisel õhtul välja pandud. ideed on midagi, mis on teile raske, ajurünnak on selle jaoks kasulik tehnika. Samuti võib osutuda kasulikuks küsida peresugulase, sõbra või kellegi teise tuttava käest. On tõenäoline, et mõtlete mitmele toimingule, mille jaoks peate kaasama mitu rida. Võtke nii palju aega kui vaja ja lisage kõik, mis teile pähe tuleb. Võib-olla plaanite alustada täna, homme või mõnel nädala/kuu hilisemal ajal. Hoidke oma plaan realistlik, võttes arvesse ajapiiranguid. Näiteks kui toiminguks juhtub olema “Treeni iga päev kell 6 hommikul”, ei ole teil tõenäoliselt abi selle eesmärgi nimel töötamisest täna, kui on juba pärastlõuna selleks ajaks, kui olete sellele mõelnud.

5
Ennetage võimalikke probleeme ja koostage nende ületamiseks strateegia. Kaaluge kõiki raskusi, mis teie plaani tegevusetappidega tõenäoliselt ette tulevad, ja koostage plaan nende lahendamiseks. Näiteks kui otsustasite valida toimingu “Treen iga päev kell 6 hommikul”, kuid teate, et äratussignaali helisemisel vajutate kindlasti ainult nuppu “Snouse” ja annate kiusatusele järele uinutage uuesti, siis võiksite üles kirjutada midagi sellist nagu “Ma jään uuesti magama”. Teise võimalusena võite mõelda lahendustele, mis on minevikus mingil etapil hästi toiminud. Kui aga tead sügaval sisimas, et miski ei tööta tõenäoliselt strateegiana varasemate kogemuste põhjal (näiteks lubades endale, et sunnid end järgmisel korral vara üles tõusma, kui see on juba mitmel korral ebaõnnestunud), siis loobu sellest ideest. .Kui proovite uuesti kasutada meetodeid, mis pole juba toiminud, valmistate end pettumuseks. Liikuge edasi teiste ideede juurde. Näiteks on võimalik, et äratuskella seadmine magamiskohast mõnele kaugusele võib teid paremini äratada, kuna selle väljalülitamine nõuab rohkem pingutusi.

6
Värskendage regulaarselt oma eduaruannet ja vaadake plaan üle. Alustage oma tegevust ja rakendage oma otsustatud probleemide lahendamise strateegiaid kavandatud aegadel. Nende läbiviimisel märkige üles kuupäev ja see, kas tulemus oli edukas või mitte. Kui teie plaani ajavahemik on möödas, vaadake läbi selle aja jooksul logitud edenemise kommentaarid. Plaani ülevaatamisel mõelge, millised osad läksid hästi ja millised mitte. Asjade puhul, mis ei läinud hästi, küsige endalt, kas on midagi kasulikku, mida saate kogemus(t)est õppida, et viia teid oma eesmärkide poole ja lisada see oma järgmise korra plaani. Kui te pole sellest kogemusest midagi kasulikku õppinud. kogemusest loobuma praegusest strateegiast ja proovige alternatiivi. Pöörduge tagasi varem soovitatud meetodite juurde ja mõelge välja uusi ideid, kui teil on sellega probleeme.

7
Sõnastage oma vead ümber. Isegi kui andsite oma esimese katse täiesti tühjaks, tasub jätkata oma enesedistsipliinilise eesmärgi saavutamise poole püüdlemist. Kuid kasvamine nõuab vigade ümberkujundamist õppimisvõimalusteks. Lihtsalt ärge heitke meelt! Teadlased leidsid, et vigade tegemisel on kaks võimalikku ajureaktsiooni: püüdke kohe probleem lahendada või sulgeda. Inimesed, kes pööravad tähelepanu oma vigadele, õpivad tulevikus tõenäolisemalt uusi viise nende parandamiseks. Inimesed, kes oma vigu kahe silma vahele jätavad (st neuroloogiliselt sulgevad), ei muuda ega paranda neid. Vaadake kindlasti tähelepanelikult, kus teil puudu on, ja mõelge, kuidas saaksite end tulevikus paremaks muuta.

8
Ärge heitke ennast distsipliini puudumise pärast. Endale koputamine selle nimel tõenäoliselt ei aita, kuna tõenäoliselt tunnete end demotiveerituna ja võib-olla isegi masenduses (olenevalt sellest, mil määral see harjumus on teie elu mõjutanud). Selle asemel pidage meeles, et pole ebatavaline tunda end distsiplineerituna ja et see on võime, mida saab nii õppida kui ka omandada. Tõenäoliselt võtab see lihtsalt aega, nagu ka millegi uue proovimine. 2011. aasta uuring näitas, et ligikaudu 27 protsenti vastanutest tundis, et vajaksid abi enesekontrolli ja tahtejõu osas. Enamikul vastajatest on siiski lootust, et saavad selles vallas paremaks.

9
Kasvatage ennast. Enesekontroll võib olla piiratud ressurss, mida on võimalik ammendada. Teatud olukorrad võivad teie enesedistsipliini rohkem kõigutada kui teised. Näiteks unepuudus võib põhjustada halbu otsuseid ja isegi ülesöömist. Vaimu, keha ja hinge toitmine peaks aitama teid teekonnal parema enesedistsipliini poole. Sööge hästi tasakaalustatud eineid. Veenduge, et sööte päevas 3–5 väikest söögikorda, mis sisaldavad erinevaid köögivilju, puuvilju, lahjat valku ja täisteratooteid. Jooge palju vett, et püsida hüdreeritud. Treenige regulaarselt. Säilitage järjepidev kehalise aktiivsuse tase enesedistsipliini eesmärkide täitmisel. Treening ei muuda teid mitte ainult positiivseks, vaid annab energiat ja motivatsiooni ülesannete täitmiseks. Töötage stressi vähendamiseks. Stress võib kahjustada teie tootlikkust ja üldist tervist. Vähendage stressi, magage piisavalt, tehke enesehooldustegevusi, nagu rahustav vann või jalutuskäik pargis, või tehke lõõgastustehnikaid, nagu meditatsioon või jooga. Kui olete vaimne inimene, võib rituaalide, näiteks palve, läbiviimine aidata teil stressirohkeid olukordi juhtida.

10
Motiveeri end iga päev. Sellepärast on parim viis eesmärkide saavutamisel paremaks saada harjumuste kujundamine. Raamat “The Power of Habit” selgitab, et harjumusi töödeldakse ajus pigem samas piirkonnas kui automaatsed refleksid, mitte läbi prefrontaalse ajukoore, mis reguleerib otsuste tegemist. Alguses vajate enesedistsipliini toimimiseks pidevat motivatsiooni, kuni need toimingud muutuvad harjumuspäraseks ja ei nõua teadlikku mõtlemist. Enda motiveerimise strateegiad võivad hõlmata inspireerivate tsitaatide või raamatute lugemist, meeliülendavate taskuhäälingusaadete või Ted Talkside vaatamist ja räägi telefonis inimesega, kes sind inspireerib. Tehke seda hommikul – või vastavalt vajadusele –, et raskete ülesannete puhul oleks suurem entusiast.