Paljud teadlased usuvad, et peaaegu pooled asjad, mis sind õnnelikuks teevad, on sinu kontrolli all. Heaolu tekitab positiivseid tundeid, kuid positiivsed tunded põhjustavad ka heaolu. Oma õnne ja heaolusse investeerimine loob positiivse tagasiside ahela, mis on isetekitav ja isemajandav. Julgustage oma positiivseid, realistlikke mõtteid, et luua ülespoole suunatud õnnespiraal. Aidake ennast, kuid ärge eraldage ennast ega keelduge teistega konsulteerimast. On asju, mida saame ainult teistelt inimestelt, ja asju, mida saame ainult iseendalt.
1
Julgustage oma positiivseid tundeid. Märka, millal tunned end hästi, ja tunne end sellega hästi. Mida rohkem oma positiivsuses viibite, seda õnnelikuma ja vastupidavamana te end tunnete. Selle asemel, et püüda sundida õnne ilmuma, kasvatage endas heaolu, tugevuse ja seotuse tunnet. Kinnitage positiivseid mõtteid, mis teile tulevad. Öelge need välja või kirjutage need üles, et suurendada nende resonantsi. “Päikesepaiste mõjub mu nahale hästi.” “Ma olen enda üle uhke nõude pesemise üle.” Päeva lõpus vaadake üle asjad, mis teile meeldisid. Loetlege kolm asja, mis teile rõõmu valmistasid. Positiivne emotsioon aitab teil traumadest ja raskustest paraneda ning suurendab vastupidavust tulevasteks rasketeks aegadeks.
2
Leidke oma õnn. Meie, inimesed, oleme tuntud halvasti ära arvama asju, mis meid õnnelikuks teevad. Võimu, rikkuse ja kuulsuse püüdlus tasub harva ära isikliku rahuloluga. Stress võib ajendada meid asendama oma naudingud toimetulekumehhanismidega. Aeg, mil teid lõbustatakse või kiidetakse, ei pruugi olla teie kõige õnnelikum aeg. Enne eesmärkide seadmist kulutage veidi aega oma rõõmude jälgimisele. Proovige pidada päevikut tavalise nädala jooksul ja kontrollida endaga paar korda päevas. Millised tegevused toovad rahulolu? Mis neil ühist on? Pange tähele, kus te olete, kui olete õnnelik, ja mida teie keha teeb. Kas sa oled väljas? Liikumises? Kas sa oled üksi või seltskonnas? Mis kellaaeg on?
3
Seadke endale tähendusrikkad eesmärgid. Kui olete kindlaks teinud mõned asjad, mis teile rahulolu pakuvad, küsige endalt, mis on neil ühist. Millistesse tegevustesse sa päriselt süveneda saad? Millal tunnete, et teete oma parimat tööd või olete parim mina? Seadke eesmärgid, mis aitavad teil igapäevaste tegevuste ajal rohkem kaasa lüüa. Näiteks kui tundsite end kõige õnnelikumana koeraga jalutades, bussi oodates ja muru kastes, võib teie eesmärk olla rohkem aega väljas veeta.Kui tundsite end kõige õnnelikumana aidates kolleegi tööl ja tehes oma partneriga õhtusööki, võib teie uus eesmärk olla leida mõni muu tegevus, milles teisi aidata.
4
Näidake endale maailma. Keskendu pigem kogemuste kui omandi hankimisele. Kulutage oma lisaraha reisimisele ja uute asjade õppimisele. Mälestuste kasvatamine jätab teile tugevama elusolemise tunde kui esemete omandamine. Uute asjade õppimine hoiab teie meele tugevana kuni vanaduseni ja võib tuua teie rutiini uusi rõõme. Hobi arendamine võib olla suurepärane meeldetuletus aja maha võtmisest ilma end välja lülitamata.Tegege vabatahtlikuks organisatsioonis, millesse usute, et suurendada oma seotuse ja kasulikkuse tunnet. Säästke oma lisaraha sotsiaalkuludeks ja teistele kingitusteks. Viige sõber välja õhtusöögile või ostke õhtusöögi võõrustajale kena pudel veini. Seadke endale õppimiseesmärgid. Võtke keeletunde ja reisige aasta lõpus riiki, kus seda keelt räägitakse. Võtke kokandustunde ja korraldage enda valmistatud toiduga pidu.
5
Harjutage tänulikkust. Kui soovite seda, mis teil on, teeb teid õnnelikumaks kui muude võimaluste otsimine. Muutused võivad olla stimuleerivad, kuid tähelepanu pööramine inimestele ja kohtadele, mida sa armastad, aitab rohkem kaasa teie üldisele õnnele. Uurige, mis teil on, ja hindage seda. Koostage nimekiri asjadest, mille eest olete tänulik, ja jagage seda nendega, keda armastate. Austage inimesi oma elus. Enda aitamine ei tähenda enda isoleerimist. Võtke aega, et öelda oma sõpradele ja perele, et armastate neid, ja öelge neile, mida nende juures hindate. Kui tunnete, et väljendate end kõige paremini kirjalikult, koostage nimekiri inimestest, kelle eest olete tänulik, ja kirjutage iga päev kiri .
6
Maga hästi. Une vahelejätmine võib teie ees seisvaid probleeme süvendada. Täiskasvanud vajavad öösel 7-8 tundi võimalikult väheste katkestustega und. Liiga palju magamine võib põhjustada letargiat ja depressiooni, samas kui liiga vähe magamine võib kahjustada teie immuunresistentsust, kehakaalu ja vaimset tervist. Kui teil on probleeme öösel magamisega, proovige luua lõõgastav magamamineku rutiin. Andke endale tund enne magamaminekut, et pesta hambaid, riietuda pehmesse pidžaamasse ja teha üks rahustav tegevus, nagu lugemine, mediteerimine, saate vaatamine või muusika kuulamine. Vähendage alkoholi ja kofeiini tarbimist ning proovige mitte magada. Kui teil tuleb öösel mõni tööga seotud või stressirohke mõte, öelge endale õrnalt: “Praegu pole aeg sellele mõelda. See on minu uneaeg.”
7
Tehke trenni. Regulaarne treenimine võib muuta teid energilisemaks, enesekindlamaks, tervemaks ja pingevabamaks. Enamik täiskasvanuid peaks tegema nädalas vähemalt 150 minutit mõõdukat või 75 minutit intensiivset aeroobset tegevust. Jagage oma treening nädala jooksul lühemateks sammudeks. Kui teile jõusaal ei meeldi, proovige teha kiireid jalutuskäike, sõita rattaga või osaleda tantsu- või joogatundides.
8
Toida ennast hästi. Kodus toidu valmistamine on odavam ja tervislikum kui väljas söömine, seega õpetage ise valmistama asju, mida armastate, ja hoidke hästi varustatud külmkappi. Selle asemel, et vaeva näha vitamiinide ja toidulisanditega, sööge palju puu- ja köögivilju ning muutke oma dieeti. Laia toiduvaliku söömine aitab saada kehale vajalikke toitaineid. Veenduge, et saaksite energia saamiseks vajalikke valke ja süsivesikuid. Sööge vähemalt kolm korda päevas koos tervislike suupistetega.
9
Vältige negatiivset iseendaga rääkimist. Kohtle ennast nii, nagu iga inimene väärib kohtlemist: kaastunde, austuse ja armastusega. Selle asemel, et olla alandlik, rääkige iseendaga rahuliku tähelepanuga. Kui teile tulevad negatiivsed mõtted ja tunded, nimetage neid. Tehke kindlaks olukorrad, mis neid tundeid tekitavad. Aktsepteerige tundeid, nagu need tulevad, kuid analüüsige nende taga olevaid uskumusi. Kui teil on sageli negatiivne tunne, nimetage seda ja käsitlege seda kui oma keskkonna tüütut kõrvalsaadust. Öelge “oh, jälle on kehahäbi. Tõenäoliselt sellepärast, et olen selles ootesaalis, mida ü