Igaüks tunneb end mingil eluhetkel alla, olgu see siis psüühikahäire või ajutise tagasilöögi tõttu. Tegelikult kannatab maailmas 350 miljonit inimest mingisuguse depressiooni all. Oluline on teada, kuidas oma vaimset tervist hoida; õppige end üles võtma ja end paremini tundma.
1
Mediteeri. Meditatsioonil on palju teaduslikke eeliseid. Need eelised on nii vaimsed kui ka füüsilised. Meditatsioon aitab suurendada tähelepanuvõimet, tunda end rohkem seotuna ja paremini magada. Mediteerimiseks proovige: leidke vaikne ja mugav koht, kus saate lõõgastuda.Astuge mugavasse asendisse. Proovige istuda, jalad risti oma mõtteid. Mõelge otse sellele, mille pärast muretsete, ja laske sellel minna. Tunnistage, et tunnete seda, ja lükake see siis oma mõtetest välja. Kui vajate meditatsiooni alustamiseks abi, proovige kasutada mõnda rakendust, nagu Headspace, Mindful või Insight Timer.
2
Kuulake oma lemmikmuusikat. Neuroloogiliselt öeldes mõjutab muusika aju väga huvitaval viisil. On tõestatud, et see valgustab aju naudingukeskust. Selle mõjud on järgmised: kutsub esile transilaadseid seisundeid, tekitab inimestes põnevust; rahustab aju (mõnel juhul)
3
Lugege oma lemmikraamatut. Nagu muusika, võib lugemine valgustada teie aju erinevaid osi. Uuringud näitavad, et kogemusest lugemine on sarnane selle elamisega. Lugege romaani, milles on optimismi või õnne toon. See aitab teil end üles võtta või edasi liikuda.
4
Tehke uinak. Uinakas võib aidata teie aju vaimselt värskendada. See võib panna teid teistsugusesse meeleseisundisse. See võib muuta teie vaatenurka elule. Soovitatav on magada 20-30-minutilise sammuga. See aitab kaasa üldisele tähelepanelikkusele. Kui magate pikema aja jooksul, võib see teid veelgi väsitavamaks muuta.
5
Pane kirja, mis sind stressi tekitab. See aitab teil sõnadesse panna, täpsemalt, miks te end halvasti tunnete. Nii on lihtsam leida viise enda motiveerimiseks.
6
Kirjutage loovalt. Kirjutamine on märkimisväärne mõtlemisvahend. Kui soovite põgeneda oma probleemidele mõtlemisest, kuid soovite end siiski paremini tunda, kaaluge loomingulist kirjutamist. See võib aidata teil stressist vabaneda ja anda endale väljapääsu. Loomingulise kirjutamise vormide hulka kuuluvad luule, ilukirjandus või mitteilukirjandus. Pidage meeles, et te ei pea kellelegi oma kirjutist näitama. See võib olla ainult teie silmade jaoks.
7
Kirjutage üles, mille eest olete tänulik. Igapäevane tänulikkuse harjutamine võib tegelikult treenida teie aju, et hakata mõistma elus positiivset, mitte negatiivset. Proovige iga päev kirja panna 3 asja, mille eest olete tänulik ja miks. See aitab ka mõelda tulevikule ja mõelda minevikku. Samuti on tõestatud, et igapäevased kinnitused aitavad kaasa üldisele igapäevasele meeleolule ja hoiavad ära stressi.
8
Harjutus. Uuringud on näidanud, et treening võib ennetada või ravida mõõdukat depressiooni. See soodustab muutusi ajus ja vabastab endorfiine, et parandada meie enesetunnet. Otsige üles midagi, mida teile juba meeldib teha, ja minge välja ja tehke seda: matkake, sõitke jalgrattaga, tõstke raskusi, ujuge, kausike, suusatage. Mida iganes sa naudid, mine välja ja naudi!
9
Külastage neid, keda armastate. Kui tunnete end kurvalt või vajate abi, veetke aega inimestega, keda armastate. See võib olla sõbrad või perekond. Nad võivad teid aidata, tuletades teile meelde, mis teile elus meeldib. Need võivad olla ka probleemide või stresside kõlapinnaks. Inimesed, keda sa armastad, tahavad üldiselt olla abiks. Ärge kartke neile vajadusel loota. Julgustamine võib olla tervenemisprotsessi osa. Laske oma lähedased oma ellu.
10
Tegele hobiga. Proovige midagi uut või proovige midagi, mida olete alati tahtnud teha. See aitab teil mitte ainult uusi asju õppida, vaid ka teid häirivatest asjadest eemale. Hobi on suurepärane viis sundida end pausi pidama; see on fantastiline, kui vajate pärast seda, et olete liiga palju kaasa toonud. tööga üle koormatud. Hobi omamine näeb hea välja ka CV-s!
11
Tee paus. On tõestatud, et regulaarsed pausid võivad tootlikkust tõsta. Kui tunnete end ülekoormatuna, võib kasuks tulla lihtsalt väike paus (15-20 minutit päeva jooksul). Pauside eelised hõlmavad madalamat stressi, madalamat vererõhku ja paremaid otsustusoskusi.
12
Kontrolli oma hingamist. Kontrollitud hingamine ehk suruhingamine on loodud selleks, et teie kopsud saaksid võimalikult palju õhku. See aitab teil olla produktiivsem nii treenimisel kui ka mõtlemisel. Hingamise kontrollimiseks tehke järgmist.Istuge püsti (vältige kõverdumist) – Kui teil on sellega probleeme, proovige istuda seljaga vastu seina. Suruge huuled, kasutades alumisi rinnalihaseid (diafragma), hingake sügavalt läbi nina. Püüdke mitte suu kaudu sisse hingata. Proovige luua mugav sisse- (läbi nina) ja väljahingamise rütm (läbi kokku surutud huulte). See aitab anda teile rohkem uut õhku ja edukamalt vana õhku taaskasutada. Hingamistehnika 4-7-8 aitab teil end ärevil olles rahulikult tunda. Lihtsalt hingake 4 sekundit sisse, hoidke hinge kinni 7 sekundit ja seejärel hingake 8 sekundit välja. Korda 3-4 korda.
13
Hinnake oma vajadusi. Mõnikord on sul vaja enamat kui lihtsalt mind üles võtta. Kui tunnete, et kulutate liiga palju kurbuse, depressiooni, melanhoolsuse või meeleheite pärast, võib olla aeg arsti poole pöörduda. Siin on mõned ärevuse ja depressiooni sümptomid: pidev kurbuse või tühjuse tunne; lootusetuse või abituse tunne unetus; söögiisu kaotus või suurenemine; rahutus või ärrituvus.
14
Rääkige oma esmatasandi arstiga. Kui teil on depressiooni või ärevuse sümptomid, peate esmalt rääkima oma esmatasandi arstiga. Ta võib aidata teil diagnoosida, kui midagi on füüsiliselt valesti, ja teiega rääkida, kui ta tunneb, et peate võib-olla otsima professionaalset psühholoogilist abi.
15
Kaaluge ärevusravimite kasutamist. Võite rääkida oma arstiga ravimitest, mis aitavad teie meeleolu parandada. Võite võtta väiksemaid annuseid, et aidata teid kätte saada. See võib olla ajutine lahendus, nii et ärge arvake, et see võib olla eluaegne retsept.
16
Kaaluge taimseid toidulisandeid. On mitmeid taimseid või looduslikke toidulisandeid, mis aitavad teil end vaimselt paremini tunda. Mõned kõige levinumad on: Kava – soovitatav annus on umbes 300 mg päevas. Uuringud on aga näidanud, et Kava juur võib teie maksa kahjustada. Enne selle (või mõne muu) toidulisandi võtmist pidage nõu oma arstiga. Passionflower – kannatuslille segatakse ärevuse leevendamiseks sageli teiste maitsetaimedega. Kõrvaltoimete hulka kuuluvad unisus või pearinglus. Seda on sageli 1000 mg tablettidena ja seda soovitatakse võtta üks kord päevas. Kalaõli – kalaõlis leiduv oomega 3 võib aidata südant ja aju. Soovitatav annus on umbes 1,6 mg päevas. Palderjanijuur – see mitmeaastane lillejuur võib aidata vähendada ärevust ja depressiooni ning seda müüakse taimse lisandina. Soovitatavad annused on erinevad, kuid suured annused võivad põhjustada peavalu ja iiveldust. Magneesium – Arstid soovitavad depressiooni või ärevuse raviks võtta iga päev 125–300 mg magneesiumipreparaate. Kõik B-vitamiinid – Kõik B-vitamiinid, eriti foolhape, on seotud ärevuse ja ärevuse tekkega. depressioon. Kuigi võite võtta B-vitamiine täiendavates vormides, saate seda vitamiini ka oma dieedis täiendada. B-vitamiini rikkad toidud hõlmavad sealiha, linnuliha, mune, kala ja täisteratooteid (nisuleib, pruun riis, nisuidud ja kaerahelbed).