Albert Einstein (1879-1955) on üks kõigi aegade kuulsamaid teadlasi. Tema relatiivsusteooriad, mass ja elektromagnetism mõjutasid maailma, kus me täna elame. Kui soovite selle mehe kohta rohkem teada saada, on mõne tema kirjutise lugemine suurepärane koht alustamiseks. See võib tunduda hirmutav, kui teil pole füüsika või matemaatika tausta, kuid see on palju lihtsam, kui arvate. Puuduvad tegelikud reeglid selle kohta, kuidas peaksite Einsteini teoseid lugema. Mõned nipid võivad aga tema ideede mõistmise ja rakendamise teie jaoks lihtsamaks muuta. Aeglaselt alustades saate läbi töötada Einsteini peamised väljaanded ja harida end tema panus teadusesse.
1
Alustage sissejuhatuseks Einsteini mitteteaduslike kirjutistega. Kui te ei tunne palju füüsikat, võib teil olla Einsteini teaduslikke kirjutisi pisut raske alustada. Õnneks ei kirjutanud Einstein ainult tihedaid füüsikatöid. Hiljem kirjutas ta raamatuid ja artikleid, mis on filosoofilisemad, kirjeldades tema vaateid ühiskonnale, poliitikale, majandusele ja inimsuhetele. Need on suurepärane koht Einsteini kirjutamisstiili ja juhtpõhimõtetega tutvumiseks.Einsteini kuulsaim mitteteaduslik töö on Essays in Humanism, esseede kogumik, mis on kirjutatud aastatel 1931–1950.Teine esseekogu, The World As I See It (Maailm sellisena, nagu ma seda näen) 1935), selgitab ka mõnda Einsteini filosoofiat ja vaateid ühiskonnale.
2
Liikuge edasi Einsteini teadusliku töö juurde, mis on mõeldud laiemale publikule. Mitte kogu Einsteini teaduslik kirjutis pole tihe ja teoreetiline. Ta oskas väga hästi oma ideid mittespetsialistidele tutvustada ning kirjutas mõned laiemale avalikkusele suunatud raamatud ja artiklid. Kui soovite teaduslikku lugemist, kuid pole kindel, kas saate Einsteini teoreetilise tööga veel hakkama, siis need on parim koht, kuhu minna. Einsteini kõige kuulsam üldpublikule mõeldud raamat on Essays in Science, kus ta käsitleb teadlasi ja teooriaid, mis seda mõjutasid. teda, samuti tema enda teooriaid ja seda, kuidas ta neid arendas.
3
Avastage Einsteini kuulsaim võrrand tema massienergia paberist. Massi-energia ekvivalentsus, mida esindab kuulus võrrand E=mc2{displaystyle E=mc^{2}}, on õigustatult see, mille poolest Einstein kõige rohkem tuntud. See näitab, et kõiges, millel on mass, on talletatud samaväärne kogus energiat. Ta kirjeldas seda võrrandit 1905. aasta artiklis pealkirjaga “Kas keha inerts sõltub selle energiasisaldusest?” Lugege seda artiklit, et mõista võrrandit, mis tegi Einsteini kuulsaks. See artikkel avaldati algselt saksa keeles, kuid see on tõlgitud enamikesse suurematesse keeltesse. See võrrand moodustab lähtealuse hilisemaks tööks tuumaenergia alal, mis kasutab põhimõtet, et vabastada väikestest aatomitest tohutul hulgal energiat.
4
Lugege Einsteini 1905. aasta artiklit erirelatiivsusteooria kohta. See on üks Einsteini kuulsamaid avastusi ja tema hilisem teoreetiline töö tugines sellele erirelatiivsusteooriale. Ta arendas selle välja varem, kui ta oli vaid 25-aastane, nii et see mõjutas palju tema hilisemaid mõtteid. Tema 1905. aasta artikkel “Liikuvate kehade elektrodünaamikast” kirjeldas esmakordselt tema relatiivsusteooria avastust. Lugege seda artiklit, et saada varaseimat väidet selle kuulsa füüsikaprintsiibi kohta. Lihtsamalt öeldes tähendab erirelatiivsusteooria, et füüsikaseadused kehtivad võrdselt kõikidele mittekiirendavatele kehadele. Einstein näitas ka, et valguse kiirus on alati sama. Einstein ei kasuta artiklis mõistet “erirelatiivsusteooria”. Seda nimetatakse “eriliseks”, kuna ta kirjutab konkreetselt inertsiaalsest liikumisest, mitte kogu liikumisest.
5
Mõistke Einsteini vaadet üldrelatiivsusteooriale tema 1915. aasta artikliga. Pärast erirelatiivsusteooria teemalise töö avaldamist veedab Einstein veel kümmekond aastat, mõeldes üldrelatiivsusteooriale ehk sellele, kuidas füüsikaseadused mõjutavad kehasid liikumas. Ta näitas, et gravitatsioon suhtleb kõigi objektidega võrdselt, mis on nüüdseks füüsika peamine seadus. Einstein avaldas need leiud 1915. aasta artiklis “The Field Equations of Gravitation”, nii et lugege seda artiklit, et mõista üht tema kõige olulisemat avastust.
6
Otsige Einsteini täiendavaid kirjutisi Princetoni ülikooli veebisaidilt. Kuigi need teised üksused on Einsteini kuulsaimad väljaanded, kirjutas ta sadu artikleid ja töid, nii et teil on veel palju uurida. Kuna Einstein töötas Princetoni ülikoolis kuni oma surmani, on ülikool kogunud ja digiteerinud enamiku tema väljaandeid ning laadinud need üles oma raamatukogu veebisaidile. Kui soovite tõesti rohkem Einsteini kirjutisi uurida, leidke digiteeritud koopiad aadressilt https://einsteinpapers.press.princeton.edu/.
7
Lugege Einsteini kirju, et mõista, kuidas ta inimestega suhtles. Princetoni ülikool kogus ja digiteeris ka suurema osa Einsteini kirjavahetusest. Need kirjad paljastavad inimese kohta palju ning annavad taustateavet mõne tema teadusliku teooria kohta. Ta pidas tervet kirjavahetust teiste teadlaste ja avaliku elu tegelastega, nii et saate tema kohta veelgi rohkem teada, lugedes mõnda tema digiteeritud kirja. Ilmselt on Einsteini kuulsaim kiri president Franklin Rooseveltile saadetud hoiatus Natsi-Saksamaa tuumarelvade väljatöötamise kohta. Selle kirja leiate aadressilt https://www.atomicheritage.org/educational-resources/understanding-einstein. Suure osa Einsteini kirjavahetusest kogus Princetoni ülikool ja see on veebis aadressil https://einsteinpapers.press.princeton.edu/.
8
Õppige põhifüüsikat, et mõista Einsteini teoreetilisi seisukohti. Ehkki saate mõnda Einsteini tööd lugeda ilma teaduse taustata, mõistate ja hindate tema teadustööd palju rohkem, kui mõistate füüsikat. Proovige võtta tundi või lugeda põhiprintsiipe, teoreeme, võrrandeid ja füüsikaseadusi. Nii saate palju paremini aru Einsteini panusest. Paljudel juhtudel on keskkoolis või kolledžis füüsika algklassides õpitav teave hea ettevalmistus Einsteini lugemiseks. Kui olete sellises tunnis käinud, vaadake oma vanu märkmeid või raamatuid, et tutvuda peamiste põhimõtetega. Samuti võite lugeda sissejuhatava füüsikatunni õpikut. See peaks andma teile vajalikud põhimõisted. Võib-olla soovite üle vaadata ka mõned algebrad, kuna see on füüsika oluline osa.
9
Lugege Einsteini elust, et jälgida tema ideede arengut. Tema elu tundma õppides saate Einsteini tööd uuel viisil hinnata. Mehe ja tema loomingu põhjalikke elulugusid on palju. Tema elust lugemine võib aidata teil mõista, kuidas ta oma teooriaid välja töötas. Kui teil pole juurdepääsu raamatutele, on Internetis Einsteini elu kohta palju teavet. Proovige otsida artikleid Smithsoniani, Britannica ja Princetoni ülikoolist, et saada eluloolisi üksikasju. Samuti on raamatuid Einsteini välja töötatud üksikute teooriate või võrrandite kohta. Need on nagu konkreetsete ideede minibiograafiad.
10
Tutvuge Einsteini peamiste saavutustega seotud ajalooga. Einsteini spetsialistid märgivad, et kui ta oli matemaatik, tegeles ta peamiselt füüsilise maailma ja praktiliste probleemidega. Tema teooriad peegeldasid tavaliselt teda puudutavat reaalset probleemi. Mõne tema avastuse ajaloolise konteksti tundmaõppimine võib aidata teil mõista, miks ta need välja töötas. Näiteks mõned Einsteini tuumaenergia teooriad töötati välja Teise maailmasõja alguses. Selle põhjuseks on asjaolu, et ta oli mures Natsi-Saksamaa tuumarelvade väljatöötamise pärast ja tahtis liitlasi selle võimaluse eest hoiatada. Mõned Einsteini elu olulisemad kuupäevad on 1905 (kui ta avastas erirelatiivsusteooria ja massienergia), 1915 (kui ta avastas üldrelatiivsusteooria). , 1921 (kui ta võitis Nobeli preemia fotoelektrilise efekti avastamise eest) ja 1940. aastate alguses (kui tegi varajasi tuumaenergia uuringuid). Keskenduge nendele kuupäevadele, et mõista tema peamisi avastusi.
11
Uurige, kuidas Einsteini ideid tegelikus elus rakendati. Võib-olla hindaksite Einsteini teoreetilist tööd veelgi rohkem, kui mõistate, kuidas need on maailma mõjutanud. Einsteini energia-, massi-, relatiivsusteooriad ja gravitatsiooniteooriad on aidanud maailmas välja töötada arvukalt tehnoloogiaid ja teaduslikke protsesse, mis on elu parandanud. Õppige tundma Einsteini mõju, et mõista täielikult tema tähtsust teadlasena. Mõned tehnoloogiad ja protsessid, mis meil nüüd Einsteini tõttu kasutusel on, hõlmavad kosmosereise, GPS-navigatsiooni, tuumaenergiat, lasereid ja päikeseenergiat.