Digitaalne kodakondsus on tava kasutada Internetis turvalist, sobivat ja positiivset käitumist. See hõlmab paljusid erinevaid toiminguid, mis kõik püüavad muuta Interneti positiivsemaks kohaks. Hea digitaalse kodakondsuse harjutamiseks ja edendamiseks arendage oma oskusi, hinnates Internetist leitud teavet. Hoiduge võltsitud või eksitavate lugude levitamisest. Osalege teistega sobivas ja viisakas vestluses. Kasutage sotsiaalmeediat positiivselt ja ärge osalege kiusamises. Lõpuks võtke meetmeid oma teabe kaitsmiseks võrgus viibimise ajal. Kõik see muudab teid paremaks digikodanikuks.
1
Hankige oma teavet usaldusväärsetelt veebisaitidelt. Veebisaidi loomine ja sellele teabe postitamine on väga lihtne, olenemata sellest, kas see vastab tõele või mitte. Kaitske end valeteabe eest, säilitades skeptilise suhtumise kõigesse, mida kohtate. Otsige mainekaid veebisaite, mis esitavad pigem faktilist teavet kui arvamuslugusid. Raamatukogude, ülikoolide, haiglate ja valitsusasutuste postitused on peaaegu alati mainekamad kui teised veebisaidid. Kasutage oma teabe saamiseks neid veebisaite. Üldreeglina on veebisaidid, mis lõpevad .org, .edu või .gov, mainekamad. See ei ole siiski universaalne, seega jätkake neilt veebisaitidelt leitud teabe kinnitamist.Palju reklaamidega hõlmatud veebisait on punane lipp. Tõenäoliselt postitavad need veebisaidid sensatsiooni tekitavaid lugusid, et teenida reklaamitulu. Teabe kontrollimine on koolitöö jaoks eriti oluline. Kui kirjutate uurimistööd, veenduge, et kasutate usaldusväärseid allikaid.
2
Ristviideteave selle kontrollimiseks. Mõnikord kulub veebisaidi hea mainega kontrollimiseks pisut rohkem tööd. Otsige selle esitatud teavet mujalt, et näha, kas saate kinnitada, mida algne veebisait ütles. Kui te seda mujalt ei leia, siis on hea panus, et teave pole täpne. Samuti kontrollige, kas loos on viidatud allikatele. Kui ei, siis ärge usaldage teavet. Kui veebisait viitab allikatele, proovige mõnda neist üles leida. Kui te ei leia allikat või ütleb allikas midagi muud, kui lugu väidab, siis pole veebisait usaldusväärne.
3
Uurige uudiste täpsust. Internetis valeinformatsioon on eriti kahjulik meie tarbitavatele uudistele. Hea digikodanikuna uurige uudislugusid alati enne, kui neid jagate või usute. Saate võltsuudiseid märgata, kui astute enne loo uskuma hakkamist mitu sammu. Järgige neid toiminguid, et mitte lasta end lolliks lasta. Suhtuge kahtlevalt uudislugudesse, mille pealkirjad on ilmselgelt kallutatud. Näiteks: “President tõestas just, et ta on Valge Maja suurim debiilne” on selgelt kallutatud ja klikipeibutusstiilis pealkiri, mille eesmärk on tähelepanu äratada. Suure tõenäosusega pole see põhjalikult uuritud ega mainekas lugu. Otsige objektiivsemaid lugusid, mida mainekad uudistesaidid toodavad.Vaadake veebist, kas lugu on mujal kajastatud. Kui seda kajastab ainult üks veebisait, siis see pole tõenäoliselt tõsi või on see väga liialdatud.Suurtel uudisteorganisatsioonidel on oma eelarvamused, kuid tavaliselt esitage lugusid, mis on vähemalt faktiliselt õiged. Olge ettevaatlikum selliste organisatsioonide lugudega, millest te pole varem kuulnud.
4
Kontrollige uudiseid fakte kontrolliva organisatsiooniga. Kui teil pole aega uurida iga ettejuhtuvat lugu, võite vaadata veebisaite, mis teie eest ära teevad. On mitmeid fakte kontrollivaid organisatsioone, mis teatavad valeuudistest. Külastage ühte, et näha, kas lugu, mida näete, on uuritud ja valeks kuulutatud. USA-s on peamised faktide kontrollimise organisatsioonid Politifact ja FactCheck.org. Mõned uudistejaamad, nagu CNN või Washington Post, edastavad ka oma fakte. kontrolliteenused. See on tavaliselt reserveeritud suurte lugude või arutelude jaoks.
5
Vältige võltsitud või küsitavate lugude levitamist. Iga kord, kui keegi jagab uudist, tõstab see selle loo profiili ja paneb rohkem inimesi seda nägema. Seetõttu võivad võltsuudised nii kiiresti levida. Head digikodanikud ei propageeri võltslugusid. Kui puutute kokku vale- või küsitava uudisega, ärge aidake sellel levida. Isegi kui te pole loos kindel, olge ettevaatlikum ja ärge jagage seda. Kui proovite lugu paljastada kui vale oma sotsiaalmeedias, ärge linkige sellele otse. See tõstab selle profiili. Selle asemel lihtsalt teatage, et lugu on võlts ja kõik peaksid lõpetama selle jagamise.
6
Kui kasutate Internetist pärit teavet, viidake oma allikatele. Kuna teie käsutuses on nii palju teavet Internetis, on lihtne unustada seda kõike tsiteerida. Kuid pidage meeles, et Internetist pärit teavet tuleb tsiteerida samamoodi nagu raamatuid ja artikleid. See on eriti oluline koolis plagiaadisüüdistuse vältimiseks. Tsiteerige kogu veebipõhine teave, et näidata, et olete oma uurimistööd teinud. Lisage tsiteerimisel nii palju teavet, kui veebisait kättesaadavaks teeb. Kirjutage artikkel või lehe pealkiri, selle avaldamise kuupäev, veebisaidi nimi ja autor, kui see on loetletud. Lisage ka link täpsele lehele, et keegi teine saaks teavet lugeda. Kui kirjutate ajaveebipostitust või artiklit, on hüperlingid lihtne ja mugav viis allikate lisamiseks oma kirjutisse.
7
Pöörduge inimestega veebis suhtlemisel asjakohaselt. See, et saadate meili või vestlete rakenduses, ei tähenda, et te ei peaks kasutama samasugust austust, mida kasutaksite inimesega näost näkku vesteldes. Kasutage veebis suheldes alati sobivaid kombeid, eriti õpetajate, ülemuste ja ülemustega. Ärge kasutage kiirkirja ega slängi ning lugege oma tööd korrektuuriga, et see näeks välja professionaalne. 2 lisaminutilist tööd muudavad teid palju viisakamaks ja professionaalsemaks. Näiteks kui kirjutate oma õpetajale meili, ärge alustage sõnadega “Tere!“ See on liiga juhuslik. Selle asemel alustage sõnadega “Lugupeetud hr Smith” ja seejärel saatke hästi kirjutatud ja viisakas e-kiri. Kui olete õpetaja ja õpilane kirjutab teile väga juhuslikku meili, vastake nende parandamiseks. Öelge neile, et ootate endiselt Internetis korralikku austust.
8
Edendada positiivset dialoogi võrgus, liitudes või luues kogukondi. Head digikodanikud püüavad luua veebis positiivseid keskkondi. Andke oma panus, hoides oma veebipõhise dialoogi positiivse ja toetavana. Ärge ründage inimesi ega tehke kogu aeg negatiivseid kommentaare. Töötage aktiivselt selle nimel, et muuta Internet toetavamaks kohaks. Näiteks võite modereerida teadetetahvlit inimeste toetamiseks ja nende ülesehitamiseks. Kui olete mingil hetkel kiusamise all kannatanud, looge veebipõhine tugirühm inimestele, kes on sama probleemiga kokku puutunud. Muutke see inimestele positiivseks kohaks oma kogemuste jagamiseks.Aidake kaasa ka oma kogukonnale Internetis. Näiteks võite kirjutada oma kooli veebisaidile ajaveebipostitusi. Positiivse Interneti edendamiseks ei pea te midagi nii kaasa lööma. Selle asemel võiksite lihtsalt võtta kohustuse jagada positiivset sisu. See võib saavutada sarnase eesmärgi.
9
Tegelege võrgus lugupidava lahkarvamusega. Paratamatult ei nõustu te millegagi, mida näete võrgus. See on hea ja saate sisu üle produktiivseid arutelusid pidada. Kommenteerige või postitage midagi kritiseerides, kuid tehke seda lugupidavalt. Väljendage oma erimeelsused selgelt ning olge avatud ja aktsepteerige teiste inimeste arvamusi. Ärge kasutage nime hüüdmist ega solvanguid. Keskenduge vestluse sisule, mitte inimese iseloomule. Isegi kui teised inimesed, kellega suhtlete, on ebaviisakad, ärge reageerige asjakohaselt. Blokeerige vestlus või eemaldage see vestlusest, kui see muutub mürgiseks. Pole vaja endale selle pärast stressi tekitada.
10
Vältige Interneti-trollidega suhtlemist, et nad ei saaks rohkem tähelepanu. Troll on keegi, kes postitab teiste inimeste vihastamiseks veebi tahtlikult solvavat või mitteseotud sisu. Neil pole huvi arutada probleeme ega pidada viljakat dialoogi. Nendega suhtlemine ei ole mitte ainult raskendav, vaid annab neile rohkem tähelepanu ja paneb rohkem inimesi nägema, mida nad postitavad. Parim on neid lihtsalt ignoreerida, kui nad püüavad sind köita. Võite neist teatada ka lehe moderaatorile, kui teie külastataval lehel see on. Mõnikord on trolli raske tuvastada. Tunnusmärk on see, et nad teevad postitusi, mis pole algse sisuga seotud. Need postitused on tavaliselt mingil moel solvavad. Trollid ründavad isiklikult ka teisi inimesi, kes nendega suhtlevad.Muud trollide käitumisviisid on seotud mitteseotud küsimuste esitamisega, nende kõrvalehoidmisega, kui teised inimesed neid küsivad, ja järjekindlalt negatiivselt kõigile, kes neid küsivad. Mõned neist trollidest ei ole isegi inimesed, vaid pigem robotid, mis teevad automatiseeritud postitusi. See on veel üks põhjus, miks te ei peaks nendega suhtlema.
11
Pidage meeles, et kõik, mida postitate sotsiaalmeediasse, on avalik. Olge sotsiaalmeediasse jagades ja postitatavates asjades ettevaatlik, sest kõik võivad seda näha. Enne millegi postitamist küsige endalt, kas olete õnnelik, kui teie õpetajad, vanemad ja ülemus seda näevad. Kui vastus on eitav, siis ei tohiks te seda postitada. Mõelge, kas postitate pilt endast alaealise alkoholijoobes. See on väga halb mõte, sest teie kool või potentsiaalsed tööandjad võivad fotot näha. Isegi kui teie sotsiaalmeedia konto on privaatseks seatud, ei tähenda see, et keegi ei näe kunagi teie postitust. Näiteks kui keegi, kes teid jälgib, teeb teie tehtud postitusest ekraanipildi ja jagab seda? Veebi postitatud asju on raske täielikult eemaldada. Pidage seda meeles, kui midagi postitate.
12
Liituge rühmadega, mis toetavad teie huve. Sotsiaalmeedia on suurepärane võimalus suhelda teiste inimestega, kes jagavad teie huvisid. Kasutage neid võimalusi oma sotsiaalse võrgustiku kasvatamiseks. Liituge rühmade ja foorumitega, mis teile meeldivad, ja suhtlege kõigi sealsete inimestega positiivselt. See on hea viis Interneti positiivsemaks muutmiseks. Kui õpite kitarri mängima, proovige liituda algajate kitarrimängijate rühmaga. Seejärel saate näpunäiteid vahetada ja üksteist oma edusammudel julgustada. Ärge kunagi jagage isiklikku teavet kellegagi, kellega võrgus kohtute. Ärge öelge neile, kus te elate, ega nõustu nendega kohtuma.
13
Vältige mis tahes küberkiusamises osalemist. Kahjuks teeb sotsiaalmeedia küberkiusamise väga lihtsaks. Ärge kunagi osalege tegevuses, mis on suunatud isikule või rühmale või kuritarvitab seda, ja ärge kunagi ähvardage võrgus. Selline käitumine ei ole naljakas ja sellel on tegelikud tagajärjed. Isegi kui kõik teised midagi teevad, ei muuda see asja korda. Kui kogu teie klass postitab mõne klassikaaslase kohta õelaid asju, ärge liituge lihtsalt sellepärast, et teised seda teevad. Ärge tehke kontot võltsnimega või kellegi teisena esinedes. See on kiusamiskäitumisele libe tee. Mõnes piirkonnas on küberkiusamisel tõsised tagajärjed. Te võite mitte ainult kellegi tundeid riivata, vaid mõne käitumise pärast võite sattuda koolis või isegi seadusega hätta.
14
Teatage küberkiusamisest, kui seda kogete. Kui teie või teie sõber langete küberkiusamise ohvriks, on selle peatamiseks viise. Esiteks blokeerige teid ahistav inimene. Salvestage kõik nende saadetud sõnumid, et teil oleks tõendeid. Kui kiusamine ei lõpe, esitage need tõendid oma koolile või vanematele. Kui sõber kogeb kiusamist, julgustage teda ka sellest teatama. Kui kiusamine hõlmab vägivallaga ähvardamist, teie loata salvestamist, teie sissemurdmist arvuti, lapsporno või jälitamine, siis on see õiguskaitse küsimus. Teatage tegevusest kohalikule politseiosakonnale.
15
Austage teiste inimeste intellektuaalomandit. Intellektuaalomandi vargused on Internetis ja eriti sotsiaalmeedias levinud. Teiste inimeste fotode, kunstiteoste ja muusika allalaadimine on lihtne. Ärge osalege teiste inimeste sisu allalaadimises, ekraanipiltides, jagamises ega kasutamises ilma nende loata. Austage tõsiasja, et keegi töötas selle sisu väljatöötamisega, ja selle kasutamine oleks varastamine.Mõnel juhul on sisu autoriõigusega kaitstud ja te võite tegelikult sattuda juriidilistesse raskustesse, kui kasutate seda ilma loata.Kui vajate pilte või muusikat, on veebisaite, millel on tasuta fotod ja helisalvestised. Kasutage selle asemel neid allikaid. Kui teate, et kellegi sisu kasutati ilma tema loata, andke talle teada. Seejärel saavad nad võtta meetmeid, et takistada inimestel nende tööd varastada.
16
Kasutage kõigi oma veebikontode jaoks tugevaid unikaalseid paroole. Hea parool on parim kaitseliin teie teabe kaitsmisel võrgus. Vältige ilmsete paroolide kasutamist, mida on lihtne ära arvata. Kasutage häkkerite takistamiseks juhuslikku valikut numbreid, tähti ja erimärke. Lisaturvalisuse tagamiseks segage ka suur- ja väiketähti. Nimesid, sünnipäevi ja lemmikloomade nimesid on tavaliselt väga lihtne ära arvata, eriti kui keegi teid tunneb. Ärge kasutage neid paroolidena. Internetis on parooligeneraatoreid, mis loovad teie jaoks juhusliku valiku tähti ja numbreid. Need on tavaliselt väga turvalised paroolid. Ärge salvestage oma parooli veebisaitidele, sest häkker võib neid näha, kui pääseb teie arvutile juurde. Salvestage oma paroolid Interneti-välisesse allikasse, näiteks lauale sülearvutisse. Nii ei leia keegi teie paroole isegi teie arvutisse häkkides.
17
Vältige isikliku teabe jagamist avalikes WiFi-võrkudes. Häkkerid saavad kasutajateabele juurdepääsu saamiseks jälgida turvamata avalikke WiFi-võrke. Vältige tundliku teabe saatmist, kui olete avalikus WiFi-võrgus. See hõlmab pangandust, kauba ostmist ja krediitkaardi numbri sisestamist ning aadressi või muu sarnase isikuandmete sisestamist. Salvestage need tegevused koju jõudmiseks või turvatud võrku. Kui vajate juurdepääsuks parooli, saate aru, kas võrk on kaitstud või mitte. Enamasti sobivad lihtsaks veebisirvimiseks avalikud WiFi-võrgud. Lihtsalt ärge tehke midagi, mis nõuab isiklikku teavet.
18
Hoidke oma aadress, telefoninumber ja isiklik e-posti aadress privaatsena. Ärge postitage seda teavet oma sotsiaalmeedia lehtedele ega veebisaitidele. Vargad või häkkerid võivad seda kasutada teie leidmiseks või teie kontodele juurdepääsuks. Hoidke kogu see teave enda kaitsmiseks privaatseks. Olge ettevaatlik, kui veebisait küsib teilt seda teavet. Kui tegemist pole veebisaidiga, mida usaldate, ärge sisestage isikuandmeid, mida häkker võib kasutada.
19
Õppige ära tundma andmepüügimeile. Andmepüügimeil on meil, mille eesmärk on teabe kogumine. Kui vastate või klõpsate meili teatud kohta, laadib see alla osa teie arvutisse salvestatud andmetest. See on identiteedivaraste jaoks populaarne pettus. Viige end kurssi levinud andmepüügitaktikatega, et vältida teie teabe varastamist. Otsige meilist grammatika- või vormindusvigu. Ametlikus suhtluses esineb selliseid vigu harva, kuid andmepüügimeilides esineb neid regulaarselt. Tavaliselt püüavad petturid jäljendada meili mõnelt organisatsioonilt, nagu teie pank. Vaadake alati meili üksikasju, et näha, kust meil tuli. Kui e-posti aadress erineb sellest, mida organisatsioon tavaliselt kasutab, ärge vastake. Interneti-petturid muudavad alati oma taktikat, seega olge valvel, et märgata uusi andmepüügikatseid.