Stressireaktsiooni sündroom (varem tuntud kui kohanemishäire) on lühiajaline seisund, mis mõjutab teie võimet tulla toime praeguste eluraskustega. See võib esineda lastel, teismelistel ja isegi täiskasvanutel. Mõned inimesed nimetavad stressireaktsiooni sündroomi “situatsiooniliseks depressiooniks”, kuna paljud sümptomid on sarnased depressiooniga, kuid ei vasta depressiooni diagnoosile. Nõuetekohase diagnoosi ja ravi saamiseks pidage nõu vaimse tervise spetsialistiga.
1
Tehke kindlaks stressireaktsiooni sündroomi käivitajad. Paljud sündmused ja olukorrad võivad vallandada stressireaktsiooni. Suureks stressiteguriks võib olla loodusõnnetuse (nt üleujutus, orkaan või maavärin), suhte lõpetamine, uue kooli või töökoha alustamine või lähedase surm. Stressireaktsioon võib tekkida ka mitme sündmuse, näiteks abieluprobleemide või kooliprobleemide tõttu. Kohanemisprobleemid võivad tuleneda korduvatest sündmustest (nt keemiaravile minek või autoga sõitmine pärast õnnetust) või pidevatest sündmustest, nagu elamine ebaturvalises piirkonnas.
2
Olge teadlik füüsilistest sümptomitest. Kohanemisprobleemid võivad ilmneda füüsiliste sümptomitena. Mõned levinumad sümptomid on värisemine või tõmblused, südamepekslemine ja füüsilised kaebused, nagu kõhu- ja peavalud ning üldised valud kehas. Pange tähele, kui teil on mõni neist sümptomitest, ja mõelge tagasi, millal need ilmnesid. Kas sümptomid said alguse teie elus stressirohkel ajal? See võib olla seotud stressireaktsiooni sündroomiga.
3
Otsige emotsionaalseid sümptomeid. Võite tunda end närvis või pinges või sageli nutmas. Teised sümptomid on depressioon, ärevus, mure ja pinge. Võite tunda ka lootusetust, kurbust või abitust. Samuti võite sageli eemalduda inimestest või seltskondlikest sündmustest või isoleerida end teistest. Pange tähele suuri nihkeid oma emotsionaalses toimimises, mis on seotud teie elus esinevate stressiteguritega. Kas vahetult pärast sündmust tekkisid emotsionaalsed sümptomid? Kas need tulid esimeste kuude jooksul pärast sündmust järk-järgult? Emotsionaalsed sümptomid võivad ilmneda kohe või aja jooksul.
4
Märka muutusi käitumises. Mõned inimesed kogevad stressi tõttu käitumishäireid. Võite kogeda impulsiivset käitumist, nagu ekspromptid ostureisid. Või võite kogeda trotslikku käitumist, näiteks ei soovi järgida juhiseid või kuulata autoriteeti. Lapsed ja teismelised võivad kogeda käitumise muutusi sagedamini kui täiskasvanud ning võivad oma tundeid välja näidata. See võib hõlmata kooli vahelejätmist, kaklustes osalemist või muud negatiivset käitumist.
5
Saage aru stressi tõsidusest. Kohanemishäiret iseloomustab tõsine ja äärmuslik stress pärast konkreetset sündmust või kroonilisi sündmusi. Häire kvalifitseerimiseks peavad sümptomid olema oodatust raskemad. Sümptomid kahjustavad ka tööalast, kooli-, sotsiaalset või isiklikku toimimist. Tervel inimesel on normaalne töökohavahetuse, lahutuse, suure kolimise või muu elusündmuse ajal stress. Kuid stressireaktsiooni sündroom on palju raskem kui tüüpiline reaktsioon nendele sündmustele. Diagnoosi saamiseks ei tohi sümptomid olla seotud tavalise kaotuse pärast leinamisega.
6
Pange tähele sümptomite kestust. Stressireaktsiooni sündroomi diagnoosimiseks peavad teie sümptomid tulenema selgelt stressorist ja ilmnema kolme kuu jooksul pärast stressi tekitavat sündmust. Üldjuhul tekivad sümptomid konkreetse stressori otsese tulemusena, kuigi need võivad tuleneda kroonilistest või mitmetest sündmustest. Kui ägeda stressivastuse sümptomid kestavad rohkem kui 6 kuud pärast ühte sündmust, on stressivastuse sündroomi diagnoos vähem tõenäoline ja võib olla õigustatud teine diagnoos.
7
Tuvastage ägedad või kroonilised sümptomid. Ägedad sümptomid ei kesta kauem kui 6 kuud ja taanduvad tavaliselt pärast stressori eemaldamist või eemaldumist. Äge stressor võib hõlmata uue kooli alustamist või mujale kolimist. Kroonilised sümptomid kestavad üle 6 kuu ja võivad tuleneda kroonilistest või püsiva mõjuga stressoritest. Need võivad hõlmata elamist ebaturvalises kohas, traagilise ja täieliku kaotuse talumist või pideva valu või vägivalla talumist.
8
Mõista, et sümptomid ei tulene muudest häiretest. Kui teil on diagnoositud stressireaktsiooni sündroom, tähendab see, et teil ei ole teiste stressiga seotud psühholoogiliste diagnooside sümptomeid. Näiteks ei saa sümptomeid paremini seletada mõne teise diagnoosiga, nagu PTSD, depressioon või ärevus. Kõik sümptomid, mida kogete, on selgelt tingitud stressorist, mitte pidevast vaimse tervise probleemist. Kui teil on pidev ärevus või depressioon, jäävad kõik stressireaktsiooni häire sümptomid nendest sümptomitest selgelt välja. Stressireaktsioon ei ole pärast traumaatiline stressihäire.
9
Olge ettevaatlik enesetapumõtete suhtes. Kui teil on stressireaktsiooni sündroom, võib teil olla suurem risk enesetapumõtete ja/või -käitumise tekkeks. Kui olete oma ohutuse pärast mures, helistage hädaabiteenistustele. Võite helistada ka enesetapu vihjetelefonile või helistada sõbrale või pereliikmele, et teiega rääkida ja teid aidata. Võtke kõiki enesetapumõtteid või -käitumisi tõsiselt. Lisateavet leiate jaotisest Kuidas ära tunda enesetapu hoiatusmärke.
10
Vältige ainete kasutamist. Kui kahtlustate, et teil on stressireaktsiooni sündroom, vältige ainete kasutamist. Teil võib olla suurem risk ainete tarvitamiseks või kuritarvitamiseks. Stressi lahendamisel ei ole narkootikumide, alkoholi ja muude meelt muutvate ainete tarbimine tervislik toimetulekuviis. Kui kogete tugevat stressi, hoiduge kõigist ainetest, kuna need võivad pikemas perspektiivis rohkem kahju tekitada. Vältige pillide või valuvaigistite võtmist, kui teile neid praegu välja kirjutatud ei ole.
11
Vajadusel saada asjakohast arstiabi. Stressireaktsiooni sündroom võib pikendada olemasolevaid meditsiinilisi probleeme või häireid. See võib häirida ka meditsiinilist ravi. Kui teil on tervislik seisund, veenduge, et saate adekvaatset ravi ja olete kursis ravimitega, külastustega oma arsti poole ja vajaliku hooldusega. See võib aidata tagada, et teie haigus ei kesta.
12
Tunnistage püsivaid probleeme. Kui stressireaktsiooni sündroom ei vähene, võib terapeut või psühholoog hinnata teid mõne muu häire suhtes. Näiteks kui teie sümptomid püsivad, võib teie terapeut hinnata, kas teil on suur depressiivne häire, ärevus, posttraumaatiline stressihäire või mõni muu teie sümptomitele kõige paremini sobiv diagnoos. Õige diagnoos aitab ravida ja juhatab taastumise teed. Näiteks kui teil tekivad stressoriga seotud õudusunenäod või kogete tagasivaateid, võite saada traumajärgse stressihäire ravi.