Tõenäoliselt olete näinud kedagi, kellel on katarakt, kelle silm näib hägune või piimjas. Inimestel, koertel ja kassidel võib see haigusseisund areneda, mis mõjutab silmaläätse, kuigi kassidel on väiksem tõenäosus katarakti tekkeks. Objektiiv asub silma vikerkesta taga ja muudab kuju, et fokusseerida valguslained silma fototundlikule osale ehk võrkkestale. Kui lääts muutub häguseks või piimjaks kataraktiga, ei lase lääts valgust võrkkestasse. See võib põhjustada teie kassil nägemishäireid, mis on üks kõige märgatavamaid märke sellest, et teie kassil on katarakt.
1
Jälgige oma kassi silmi. Peaksite alati hoolikalt jälgima kõiki muutusi oma kassi silmades. Enamik kae on aeglane, järk-järgult leviv üle silma pinna. Mida varem seda märkate, seda rohkem saate oma kassi heaks ära teha. Kui teie kassil on haigus või vigastus, võib katarakt kiiresti levida. Kui teie kass hakkab nägemist kaotama, hakkavad tema teised meeled kompenseerimiseks kohanema. See võib muuta tema nägemise muutuste nägemise raskeks. Kuid peaksite siiski jälgima märke, mida teie kassil on raske näha.
2
Vaadake oma kassi silmade värvi. Alguses võite märgata oma kassi silmaläätsede kohal kerget valget värvi või udusust. Mida kauem on teie kassil katarakt, seda valgem ja tihedam ta välja näeb. Teie kassil võib olla kae ühes või mõlemas silmas. Mõnikord on kataraktil pupilli keskel intensiivne sinine laik. Koht võib jääda väikeseks või kiiresti laieneda, et katta pupill.
3
Jälgige, et silmad ei oleks piimjas või hägused. Need muutused on katarakti ilmne märk. Tavaliselt on lääts selge, nii et kui vaatate otse pupilli, tundub see must. Seda seetõttu, et näete otse läbi silma tagaosa. Kuid kui teie kassi lääts ja pupill näevad välja piimjas või hägused, võib tal olla katarakt. Kui te ei näe piimjas või häguseid silmi, kuid märkate, et silmade värv on muutunud, peaksite laskma oma kassi siiski loomaarstil üle vaadata.
4
Otsige silmi kissitamist. Kui teie kassil on probleeme nägemisega, võite märgata, et ta kissitab silmi. See sümptom näitab, et ta üritab nägemise halvenemisega toime tulla. Nägemiskaotus on kassiti erinev. Mõnel kassil on ainult kerged nägemisprobleemid, samas kui teised võivad jääda täiesti pimedaks.
5
Pöörake tähelepanu oma kassi käitumisele. Kui teie kassil on tõsine katarakt, võib ta nägemise kaotada. Sa võid seda märgata, kui ta ehmatab kergemini, sest ta ei näe sinu lähenemist. Või võib ta siseneda objektidesse, mis on tema teele pandud. Teie kass võib tunduda kohmakam kui tavaliselt. Teie kass võib kaotada enesekindluse ja olla endassetõmbunud, kuna kardab, et ei suuda võõrastes olukordades toime tulla ega end teiste lemmikloomade eest kaitsta.
6
Võtke arvesse oma kassi riskitegureid. Katarakt võib tekkida silma trauma, näiteks koputuse või löögi tõttu. Need võivad põhjustada põletikku. Looduslikult esinevad toksiinid võivad koguneda ka läätsesse, mis muudab selle häguseks valgeks. See juhtub tavaliselt selliste seisunditega nagu diabeet. Katarakt võib olla ka kaasasündinud või geneetiline, mõjutades teie kassi sünnist alates. Kui teie kassil on mõni muu haigus või infektsioon, mis põhjustab silmasisese põletikku (nagu iiriit, FeLV, FIV), on tal suurem tõenäosus kae tekkeks.
7
Vii oma kass loomaarsti juurde. Kui kahtlustate, et teie kassil on katarakt, viige ta loomaarsti juurde niipea kui võimalik. Varajase diagnoosi saamine tähendab tavaliselt, et teil on rohkem ravivõimalusi, näiteks kirurgilist ravi. Kui mõistate, et teie kassil on halvenenud nägemine, võite võtta kasutusele ettevaatusabinõud. Näiteks peaks kataraktiga kass elama siseruumides, et teised kassid ei häiriks teda ega ohustaks liiklusõnnetuses vigastada.
8
Lase oma kassi silmi uurida. Loomaarst teeb enne teie kassi silmade vaatamist põhjaliku läbivaatuse. Üldmulje saamiseks võib loomaarst alustuseks seisma tagasi ja kassile silma vaadata. Loomaarst kontrollib, kas silmad on sama suurusega ja kas silmarõhk on suurenenud (glaukoomi tunnus). Loomaarst võtab ka teie kassi muutuste ajaloo (nt janu, kehakaalu ja käitumise muutused) . See aitab välistada muid nägemist mõjutada võivaid haigusseisundeid, nagu diabeet.
9
Otsige oma kassil punasilmsust. Loomaarst kasutab teie kassi silmade uurimiseks oftalmoskoopi, mis on valgusega lääts. Loomaarst seisab tagasi ja valgustab eredat valgust mõlemasse silma, et otsida “punasilmsust”. “Punasilmsus” sarnaneb peegeldusega, mis tekib siis, kui pildistate välklambi ja välk peegeldub võrkkestalt. Kui teie kassil on “punasilm”, tähendab see, et valgus on läätse läbinud ja seda ei blokeeri katarakt. Teie kassi võib mõjutada mõni muu haigus.
10
Otsige võrkkesta varju. Loomaarst kasutab silma võrkkesta varju otsimiseks ka oftalmoskoopi. Kui teie kassil on katarakt, ei lase ta valgust läbi läätse. See heidab varju. Testi kasutatakse katarakti ja vanadusest tingitud häguse läätse eristamiseks. Vanadusest tingitud hägune lääts laseb siiski valgust läbi, erinevalt kataraktist, mis võib kassi pimestada.
11
Järgige loomaarsti ravisoovitusi. Kui teie kass on noor või katarakt on väga kerge, võib teie loomaarst soovitada jätta ta rahule, et näha, kas see paraneb iseenesest. Kui katarakt hakkab teie kassi nägemist mõjutama, võite soovida, et veterinaar-oftalmoloog eemaldaks kae kirurgiliselt, kuigi see võib olla kulukas. Või võib spetsialist katarakti eemaldamiseks kasutada ultrahelilaineid (fakoemulsioon). Kui teie kassil on mõni muu haigusseisund peale kae, ravib loomaarst enne muu terviseprobleemi (nt diabeedi) ravi alustamist mis tahes silmapõletikku.
12
Kaaluge oma kassi valu ravimist. Kui teie kassil on katarakt, võib tal tekkida ebamugavustunne. Küsige loomaarstilt, kas anda talle põletikuvastaseid silmatilku. Teie loomaarst võib soovida anda talle ka toidulisandeid, kui tal tekib toitainete puudujääkide tõttu katarakt. Ravimata jätmise korral võib katarakt põhjustada pimedaksjäämist ja valu, misjärel võib olla vajalik silm eemaldada.