Sarkasmi tuvastatakse sageli selliste näpunäidete kaudu nagu toon ja näoilme. See võib muuta kirjutamisel sarkasmi tuvastamise keeruliseks. Kui aga kulutate mõnda aega teksti kaalumisele, peaksite saama aru, kas kirjutaja on sarkastiline. Jälgige kirjutamisel peeneid vihjeid, nagu hüperboolne keel, ja seejärel kaaluge teksti konteksti. Kirjaniku isiksus ja arvamused võivad aidata teil sarkasmi tuvastada.
1
Vaadake, kas kirjutaja lisab tavalistele sõnadele tähti. Kirjalikku sarkasmi võib olla raske tekstis tuvastada, kuna puudub verbaalne toon, mida sageli kasutatakse rääkimisel sarkasmi edastamiseks. Kui keegi on kirjutades sarkastiline, võib ta sarkastilise tooni tähistamiseks lisada tavalistele sõnadele mitu tähte. Kirjanik võib pikliku silbi tähistamiseks kasutada mitut tähte. Päriselus, kui keegi teeb avalduse, mida te ei usu, võite vastata, öeldes: “Õige”, kuid sirutades seda sõna sarkastiliselt. Seetõttu võib sõna “õige” sarkastilise kasutuse tekstis kirjutada järgmiselt: “Riiiiight”. On ka teisi näiteid sõnadest, mis on välja venitatud, et näidata sarkasmi. Keegi võib vabanduseks sarkastiliselt kirjutada “Vabandage” kui “Vabandage meee”. Inimene võib öelda ka sarkastilise “Okei, siis” kui “Oooookaaay, siis!”
2
Jälgige hüperbooli. Hüperboolset keelt, mida tavaliselt iseloomustab intensiivsete omadussõnade kasutamine, võib kasutada kirjaliku sarkasmi tähistamiseks. Kui kellegi entusiasm teatud teema vastu tundub ebatavaliselt intensiivne, võib see inimene olla hüperboolne. See on sageli teksti sarkasmi näitaja. Tavaliselt valib kirjanik sarkastilise kirjutamise puhul tavalise sõna intensiivsema versiooni, et näidata hüperbooli. See võib viidata sarkasmile. Näiteks selle asemel, et öelda: “Ilm on täna olnud ilus”, võib sarkastiline kirjanik kirjutada: “Ilm on täna olnud fantastiline.” Kuna “fantastiline” on intensiivsem omadussõna, võib selle kasutamine viidata sarkasmile. Hüperboolne keel viitab tõenäoliselt sarkasmile, kui kasutatav omadussõna näib olevat olukorraga vastuolus. Näiteks oletame, et keegi postitab Facebooki staatuse, öeldes midagi sellist: “Sain keemiatesti D ja ma tunnen end geeniusena!” On ebatõenäoline, et keegi tunneks end pärast halva hinde saamist geeniusena. Seetõttu võite põhjendatult eeldada, et tegemist on sarkasmiga. Hüperboolse keele kõrval võite otsida ka piklikke tähti. Rääkides võib keegi sarkasmi märkimiseks välja tõmmata hüperboolseid võimendeid. Tekstis võib keegi lisada tähti, mis näitavad seda verbaalset tendentsi. Näiteks: “Õppisin just terve öö professor Mendezi algebraeksamiks ja tunnen end lihtsalt suurepäraselt.”
3
Vaadake kõiki viiteid. Tekstis sisalduvad viited maailmale või populaarsele kultuurile võivad viidata sarkasmile. Kui te pole kindel, kas kirjanik on sarkastiline, vaadake, kas ta kasutab viiteid. Viidete kasutamine võib viidata sarkasmile, kui neid kasutatakse ebameeldivalt. Näiteks öelge, et keegi reageerib uudisteartikli kommentaaride jaotises teise kirjaniku poliitilisele vaatele. See inimene võib öelda midagi sellist: “Teie vastus on umbes sama karastatud kui teeõhtu ralli.” Teepidu on poliitiline organisatsioon, mis on tuntud oma intensiivsete, mõnikord agressiivsete meeleavalduste poolest. Kui öeldakse, et vastus on “karastatud”, ja seejärel kohe selle võrdlemine sellise meeleavaldusega, viitab see tõenäoliselt sarkasmile. Kõneleja võib sarkasmile viidates esitada ka küsimuse, mis on ilmselgelt tõene. Näiteks võib keegi esitada foorumis ilmse küsimuse, millele on ilmne vastus “Jah”. Sarkastiline kõneleja võib vastata millegi sarnasega: “Kas Mooses võiks lugeda 10-ni?” Arvestades, et Mooses on Piiblis tuntud 10 käsu kandjana, oskab ta suure tõenäosusega lugeda 10-ni. Vastus sellele küsimusele on samuti ilmselgelt jah. Tõenäoliselt on kirjanik sarkastiline.
4
Otsige suurtähti. Sageli kirjutatakse sarkastilises kirjas teatud sõnad suurtähtedega. See tähistab tooni, mida võib rääkimisel kasutada sarkasmi märkimiseks. Kui lause sisaldab suuri sõnu, võib see olla sarkastiline. Näiteks öelge, et keegi ei nõustu mõne teise kirjaniku seisukohaga poliitilises foorumis. Kirjanik võib vastata millegi sarnasega: “Olgu, SEE on mõistlik.” Suurtähtedega “see” näitab, et lauses öeldakse sõna “see” veidi valjemini kui ülejäänud lause. Verbaalselt viitab see sarkasmile. Suurtähti võib kasutada koos teiste sarkastilise kirjutamise elementidega. Näiteks võib kõneleja öelda midagi sellist: “Olgu, THAAAAT on mõistlik! FANTASTILINE punkt.” See võib viidata sarkasmile, mis on segatud agressiivsuse vihjega.
5
Vaadake, kas kirjutis tundub muidu agressiivne. Sageli kasutab sarkasmi rääkija, kes on vihane või pettunud. Kui kirjutis tundub muidu agressiivne, on see tõenäolisemalt sarkastiline. Näiteks kui kirjanik on seotud tulise vaidlusega, leiate tõenäolisemalt sarkasmi täis kirjutisi.
6
Tuvastage sarkasm kirjandusteostes ja muus meedias. Sarkasmi on kasutatud kirjandusliku vahendina või kirjutamistehnikana, mida kasutatakse ideede edastamiseks nii kaua, kui inimesed on lugusid kirjutanud. Raamatute, stsenaariumide ja komöödiate sketšide kirjutajad kasutavad tegelase isiksuse arendamiseks sageli sarkasmi. Näiteks Troonide mängu tegelane Tyrion Lannister on tuntud vaimuka ja sarkastilise iseloomu poolest. Temale iseloomulikust sarkasmist tilgub järgnev dialoog: “Ükski inimene ei ähvarda Tema armu kuningavalve juuresolekul.” Tyrion Lannister kergitas kulmu. “Ma ei ähvarda kuningat, ser, ma õpetan oma vennapoega. Bronn, Timett, järgmine kord, kui Ser Boros suu avab, tapa ta ära.” Kääbus naeratas. “Nüüd oli see ähvardus, ser. Kas näete erinevust? Satiir sarnaneb sarkasmiga, kuna see on viis huumoriga juhtida tähelepanu rumalusele või nõrkusele. Satiir on mastaapsem kui sarkasm; terve raamat, näidend või film võib olla satiiriline ja satiir on tavaliselt mõeldud sotsiaalsete institutsioonide, mitte ainult üksikisikute üle nalja heitmiseks. Näiteks George Orwelli Loomafarm on nõukogude kommunismi satiir. Paroodia on veel üks sarkasmiga seotud kirjanduslik vahend. Paroodia on millegi jäljendamine, mis on mõeldud originaali pilkamiseks koomiliseks efektiks. Näiteks kui Tina Fey esineb Saturday Night Live’is Sarah Palinina, parodeerib ta Palini riietumis- ja kõneviisi.
7
Mõelge kirjanikule. Kui tunnete kirjanikku isiklikult, võtke arvesse kirjaniku isiksust ja vaatenurka. See võib anda ülevaate sellest, kas see inimene on sarkastiline või mitte. Sarkasmi kasutatakse sageli huumorivormina. Kui on teada, et kirjutaja teeb nalja, võib ta tekstis kasutada sarkasmi. Sarkasmi kasutatakse ka siis, kui keegi on pettunud. Kas see inimene ärritub kergesti? Võtke arvesse ka kirjaniku arvamust. Kui see kirjanik on poliitiliselt üsna parempoolne, siis on ilmselt sarkasm, kui ta ütleb, et Obama uus tervishoiupoliitika on “lihtsalt imeline”.
8
Uurige konteksti. Nii nagu saate aru saada sõna tähendusest, uurides selle ümber olevaid sõnu, saate tuvastada sarkasmi konteksti uurides. Kus kohtasite seda kirjutist, mis teie arvates on sarkastiline? Kas konteksti arvestades on tõendeid, mis viitaksid sarkasmile? Mis juhtus sarkastilise lauseni? Kas kirjanik avaldas arvamust, tegi teise inimesega nalja või astus vaidlusse? Kõik kolm olukorda on sellised, kus sarkasm on tõenäoline vastus. Samuti peaksite vaatama teksti, mis jätkab potentsiaalselt sarkastilist osa. See võib viia sarkasmini. Näiteks pöördume tagasi ülaltoodud näite juurde. Kui kirjanik kritiseeris lõigu Obama tervishoiuplaani ja ütles seejärel, et plaan oli “lihtsalt imeline”, siis võib mõistlikult eeldada, et “lihtsalt imeline” tunne oli mõeldud sarkastiliseks.
9
Mõelge meediumile. Kust sa teksti loed? Kas olete veebifoorumis või loed tööga seotud e-kirju? Teatud meediumid on sarkasmile kalduvamad kui teised. Professionaalses keskkonnas sarkastilise e-kirja saatmisega võite hätta jääda. Inimesed kasutavad aga veebis artikleid juhuslikult kommenteerides pidevalt sarkasmi.
10
Ärge tunnistage seda. Kui olete sarkasmi sihtmärk, on reageerimiseks mitmesuguseid viise. Kui te ei soovi vaidlusse astuda, võite sarkasmi lihtsalt mitte tunnistada. Lihtsalt ignoreerige sarkastilist kommentaari. Pöörduge tagasi punkti juurde, mida püüdsite saavutada ilma sellega tegelemata. Näiteks pöördume tagasi tervishoiu näite juurde. Võite lihtsalt korrata oma seisukohti tervishoiu kasuks, kuid mitte tunnistada “lihtsalt imelist” kommentaari. Kui soovite leevendada potentsiaalselt ägedat olukorda ja naasta edusammude teele, on sarkasmi ignoreerimine hea tee.
11
Korda sarkasmi. Sarkasm ei pruugi olla mõeldud tõsiselt võtmiseks. Kui teete kellegagi lihtsalt nalja ja ta saadab teile sarkastilise kommentaari, võite saata ühe enda kommentaari tagasi. Sarkastiliste tekstide ja e-kirjade vahetamine on suurepärane võimalus sõbraga lõbusalt aega veeta.
12
Vastake sarkastilisele töömeilile asjakohaselt. Sarkastiline e-kiri põhjustab sageli frustratsiooni, eriti kui saate selle töökeskkonnas. See on sageli ebaprofessionaalne ja te ei pruugi olla kindel, milline on parim reaktsioon. Proovige jääda rahulikuks ja vastata sarkastilisele töömeilile asjakohaselt. Oodake vastamiseks mõni tund. Kui olete e-kirja pärast pettunud, võite vastuseks öelda midagi, mida te ei mõtle. Enne tagasitulistamist andke endale aega töötlemiseks. Olge sel juhul suurem inimene. Ärge tulge oma sarkasmiga tagasi. Selle asemel vastake sõnadega: “Mul on kahju, et tunnete pettumust.” Kuna kirjaliku suhtluse kaudu läheb palju tähendust kaduma, võib olla hea mõte vestlusest võrguühenduseta viia. Öelge midagi sellist: “Olen täna kell 3 oma kabinetis, kui soovite seda teemat edasi arutada.” Kui saatja keeldub olukorda leevendamast ja reageerib edasise agressiivsuse või sarkasmiga, võiksite sellest teavitada. väljastada kellelegi inimressurssidest.