Vana kõnekäänd, mis ei kesta igavesti, pole kunagi olnud tõene, eriti mis puudutab tehnoloogiat. Riist- ja tarkvara täiustatakse pidevalt, et paremini vastata vajadustele ja kõrvaldada vead. Arvuti rutiinne hooldus hõlmab riistvaradraiverite ja tarkvaraprogrammide ajakohastamist. Kui programmide uuemad versioonid on saadaval, saate vajaduse korral arvutitarkvara uuendada, kuigi mõnikord hõlmab see uue litsentsi ostmist.
Sõnu värskendamine ja uuendamine kasutatakse sageli vaheldumisi. Värskendused on väikesed parandused tarkvarakoodis, mille eesmärk on kõrvaldada teatud tingimustel soovimatu käitumine, mida nimetatakse vigadeks. Täiendus on programmi ümberkodeerimine, mis lisab funktsioone või parandab muul viisil tarkvara või peaks.
Värskendused kajastuvad versiooninumbrites kümnendkoha väikeste sammudega. Näiteks tarkvara versioonilt 4.2.01 üleminek versioonile 4.2.03 viitab väga väikesele parandusele või värskendusele. Üleminek versioonilt 4.2.02 versioonile 4.3 viitaks olulisemale värskendusele või paranduste rühmale. Tarkvarauuendus muudab peamist versiooninumbrit, näiteks läheb versioonilt 4.x versioonile 5.0. See ei ole aga karm kiire reegel, kuna mõned tarkvaraautorid võivad pidada paranduste kogumit piisavalt oluliseks, et muuta esmast versiooninumbrit, kuigi uusi funktsioone ei lisata.
Arvutitarkvara saate käsitsi uuendada, avades programmi ja navigeerides ekraanile, mis kontrollib tootja veebisaidilt versioonimuudatusi. Tavaliselt leiate selle ülemise tööriistariba menüü Abi alt. Kui ei, siis kontrollige juhendit, sisestades abiotsinguväljale sõna “uuendamine” või “uuendamine”.
Praeguse versiooni värskendused pakutakse tavaliselt tasuta. Kui teil on versioon 3.x, saate alla laadida tasuta värskendusi versioonile 3.x. Kui tarkvara uuendatakse versioonile 4.0, võib litsentsileping nõuda tasu. See sõltub täielikult tarkvara autorist või tootjast, nagu on ette nähtud elektroonilise kasutaja litsentsilepingu (EULA) lepingus, millega kasutaja tarkvara installimisel nõustub.
Vabavaralist ja avatud lähtekoodiga arvutitarkvara saate uuendada, järgides eelmisi juhiseid. Kui uus versioon on leitud, laaditakse see teie arvutisse alla. Olenevalt programmist võib see kõik toimingud teie eest läbi viia, nõudes ainult programmi taaskäivitamist või muudel juhtudel taaskäivitamist. Täiendus tuleks alati installida samasse kataloogi kui eelmine versioon, et säilitada kasutajaprofiile, sätteid ja andmeid.
Mõnel juhul, kui proovite arvutitarkvara uuendada, teavitab teid hüpikaken, et tarkvara eelmine versioon tuleb esmalt desinstallida. See on tavalisem tulemüüride ja viirusetõrjeprogrammide uuendamisel. Kui versiooniuuendus nõuab eelmise versiooni desinstallimist, võib see pakkuda seda teie eest. Hüpikakendel klõpsates saate tarkvara uuendada ilma käsitsi toiminguid tegemata.
Teine võimalus arvutitarkvara uuendamiseks on konfigureerida programmid nii, et need kontrolliksid automaatselt ajakava alusel tehtud versioonimuudatusi. Selle juhtnupud leiate tavaliselt programmi menüüst Tööriistad kas suvanditest või konfiguratsioonist, kuigi tarkvara disain on erinev. Värskendustel ja täiendustel võivad olla eraldi juhtelemendid, mis võimaldavad programmil kontrollida üht ja mitte teist. See on kasulik kellelegi, kes ei soovi arvutitarkvara uuendada, kuid soovib jätkuvalt saada kasutatava versiooni tasuta värskendusi.
Kui seadistate programmid uuemate versioonide automaatse kontrollimise, ei pea te arvutitarkvara ise uuendama, kuid mõned inimesed eelistavad käsitsi värskendamist. Automaatne värskendus võib tulla ebasobival ajal, keset ülesannet, mida te ei soovi katkestada. Lisaks käivitab kõigi programmide konfigureerimine automaatsete värskenduste kontrollimiseks kümneid taustaprotsesse. See kulutab süsteemiressursse, võib pikendada töölauale alglaadimiseks kuluvat aega ja võib aeg-ajalt surfamist katkestada.
Hea kompromiss on lubada ainult kriitilistel tarkvaraprogrammidel automaatseid värskendusi kontrollida. Operatsioonisüsteem, viirusetõrje, nuhkvaratõrje ja tulemüür peaksid alati olema konfigureeritud värskendusi kontrollima. Programme, mis ei ole seotud turvalisuse või süsteemitoimingutega, saab käsitsi kontrollida.