Firmaväärtus on raamatupidamise kontseptsioon, mis esindab ettevõtte immateriaalset väärtust. Firmaväärtus tekib tavaliselt ühinemiste ja ülevõtmiste tulemusena. Kui üks ettevõte ostab teise, võib ostuhind olla kõrgem kui omandatud ettevõtte varade turuväärtus. Seda lünka kajastatakse kui “firmaväärtust”, mis on tähtajatu immateriaalne vara, et bilansi bilanss oleks õige. “Negatiivne firmaväärtus” võib tekkida siis, kui ettevõte ostetakse soodsa hinnaga; see tähendab, et see ostetakse õiglasest turuväärtusest odavamalt. Negatiivse firmaväärtuse arvestamise teadmine on omandamiste arvestamise oluline osa.
1
Saate aru, kuidas õiglast väärtust leitakse. Õiglane väärtus kujutab endast hinda, mida võiks saada vara müügist, või summat, mis makstakse kohustuse ülekandmiseks käesoleval kuupäeval avatud turul. Põhimõtteliselt näitab õiglane väärtus seda, kui palju võiksite vara eest tegelikult saada, kui selle müüksite. See eristab seda raamatupidamislikust väärtusest, mis põhineb amortisatsioonil ja muudel arvutustel. Õiglast väärtust saab arvutada, võrreldes varasid sarnaste turul saadaolevate varadega. Lisateavet õiglase väärtuse määramise kohta leiate varade turuväärtuse arvutamise kohta.
2
Arvutage netokäibevara õiglane väärtus. Netokäibevara esindab kogu käibevara (nagu sularaha, varud ja saadaolevad arved) väärtust, millest on lahutatud kõik lühiajalised kohustused (lühiajalised võlad). Seda nimetatakse ka käibekapitaliks. Kasutage nende varade hindamiseks ülaltoodud õiglase väärtuse põhimõtet. Varude õiglane väärtus võib olla suurem või väiksem kui bilansiline väärtus. See sõltub paljudest teguritest, alates tootmissisendi hindadest kuni varude käibemäärani. Madal varude õiglane väärtus on soodusostude puhul tavaline.
3
Leia netopõhivara õiglane väärtus. Netopõhivara arvestatakse ettevõtte põhivara (tootmisseadmed, hooned, maa) väärtusena, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja pikaajalised kohustused (laenud põhivarale). See hõlmab ka põhivarasse tehtud parandusi. Jällegi võib õiglast väärtust arvutada turul olevate ligikaudsete võrreldavate põhivarade põhjal.
4
Hinnake eristatava immateriaalse vara õiglast väärtust. Lisaks materiaalsele varale identifitseeritakse ja hinnatakse ostuprotsessi käigus ka osa immateriaalseid varasid. Need hõlmavad lepingulist või juriidilist laadi objekte, nagu patendid või kliendisuhted, ning neid hinnatakse ka õiglase väärtuse põhimõtete alusel. Neid on aga palju raskem hinnata kui materiaalseid varasid. Nende varade hindamine on kõige parem usaldada kogenud raamatupidajatele ja hindamisspetsialistidele. Nende immateriaalsete varade hulka võivad kuuluda: unikaalsed tehnoloogiad Kaubamärginimed Litsentsid Tööjõu võime Lepingud klientide või konkurentidega Kasutusõigused (nt EM spektriõigused)
5
Tea, kuidas firmaväärtust arvutatakse. Firmaväärtus on lihtsalt vahe ettevõtte ostuhinna ja tema varade – nii materiaalse kui ka immateriaalse – õiglase väärtuse vahel. Kui ostuhind on kõrgem kui vara väärtus, on positiivne firmaväärtus; kui see on madalam, on negatiivne firmaväärtus. Negatiivne firmaväärtus kujutab endast ettevõtte “allahindlust”.
6
Tehke kokku materiaalne põhivara. Liida kokku kogu ettevõtte materiaalse põhivara, sealhulgas käibe- ja põhivara õiglane netoväärtus. Pidage meeles, et kõik olemasolevad kohustused tuleb sellest väärtusest lahutada. Kujutage näiteks ette, et ettevõttel on netokäibevara 5 miljonit dollarit ja põhivara 10 miljonit dollarit. Lisage need kaks kokku, et saada kokku 15 miljonit dollarit.
7
Lisage identifitseeritav immateriaalne vara. Ostuprotsessis tuvastatud immateriaalse vara õiglane väärtus kokku. Need hõlmavad mis tahes patentide, litsentside ja lepingute väärtust, samuti ettevõtte kaubamärgi nime tajutavat väärtust. Lisage see väärtus materiaalsele netovarale, et saada ettevõtte varade kogu õiglane väärtus. Näiteks kui sama ettevõtte immateriaalse vara hinnanguline väärtus on 20 miljonit dollarit, sealhulgas 6 miljonit dollarit patentide ja 14 miljonit dollarit kaubamärgina, lisage see arv materiaalse vara koguväärtuseni, et saada 35 miljonit dollarit (15 miljonit + 20 miljonit dollarit) kogu vara väärtus.
8
Lahutage ostuhinnast vara koguväärtus. Võtke viimases etapis leitud ettevõtte varade kogu õiglane väärtus ja lahutage see ettevõtte ostuhinnast. Eeldades, et ostuhind oli vara väärtusest madalam, on tulemuseks negatiivne firmaväärtus. Kui sama ettevõtte ostuhind on 30 miljonit dollarit, lahutage firmaväärtuse saamiseks sellest numbrist ettevõtte varade väärtus 35 miljonit dollarit. Seega on negatiivne firmaväärtus antud juhul 30–35 miljonit dollarit ehk –5 miljonit dollarit. Isegi kui firmaväärtus on negatiivne, on see bilansis endiselt loetletud lihtsalt “firmaväärtusena”. See on siiski loetletud negatiivse numbrina.
9
Võrrelge omandatud allokatsioonivarade õiglast väärtust negatiivse firmaväärtuse väärtusega. Jaotatud varad on laias laastus määratletud kui põhivara, mille ostja omandas omandamisel. Nende hulka kuuluvad põhivara, põhivara, immateriaalne põhivara ning muu põhi- ja mitterahaline vara. Summeerige nende varade õiglased turuväärtused ja võrrelge seda oma arvutatud negatiivse firmaväärtuse väärtusega. See, kas negatiivne firmaväärtus on suurem, võrdne või väiksem kui jaotatud vara väärtus, määrab, kuidas negatiivset firmaväärtust omandaja raamatupidamises kajastatakse.
10
Registreerige jaotatud vara väärtuse vähenemine. Kui negatiivne firmaväärtuse väärtus on võrdne jaotatud vara väärtusega või sellest väiksem, vähendatakse jaotatud vara väärtust negatiivse firmaväärtuse kogusumma võrra. Tehing kajastatakse esmalt omandatud varade õiglase väärtuse deebetina omandatud netovara väärtusele, millele on lisatud negatiivne firmaväärtuse väärtus, kreedit ettevõtte soetamismaksumuse eest makstud kogutasule ja esialgse negatiivse firmaväärtuse kreedit. negatiivse firmaväärtuse väärtus. Seejärel tehakse kanne jaotusvarade korrigeerimiseks, debiteerides esialgse negatiivse firmaväärtuse kogu negatiivse firmaväärtuse summa ja krediteerides jaotamise vara (või kinnisvara, seadmete, seadmete ja immateriaalse vara) sama väärtusega. Näiteks kujutage ette, et ettevõte, mille netovara väärtuseks on hinnatud 20 miljonit dollarit, omandatakse 15 miljoni dollari eest. Negatiivne firmaväärtus on siin 5 miljonit dollarit. Eraldatud varade väärtuseks on arvestatud 6 miljonit dollarit. Esiteks, 20 miljoni dollari eest omandatud netovara deebetväärtus, 15 miljoni dollari eest makstud krediiditasu ja 5 miljoni dollari väärtuses esialgse negatiivse firmaväärtuse krediit. Seejärel debiteerige esialgset negatiivset firmaväärtust 5 miljonit dollarit ning materiaalset põhivara ja immateriaalset põhivara 5 miljonit dollarit. Selle tulemusena ei kajastata negatiivset firmaväärtust ostja bilansis ega kasumiaruandes.
11
Arvutage välja jääk negatiivne firmaväärtus. Kui negatiivse firmaväärtuse väärtus on suurem kui jaotatavate varade väärtus, peab ostja jaotatud vara väärtust vähendama nullini ja seejärel kajastama negatiivse firmaväärtuse jääkväärtust. Selle olukorra raamatupidamiskanded on sarnased esimese juhtumiga, välja arvatud üks erand. Esialgset negatiivset firmaväärtust vähendatakse endiselt selle täisväärtuse võrra, kuid materiaalse põhivara ja immateriaalse põhivara kontot vähendatakse selle täisväärtuse võrra, kusjuures ülejääk krediteeritakse negatiivse firmaväärtuse jääk (erakorraline kasum). Kujutage ette, et eelmises näites , oli jaotatud varade väärtus hoopis 4 miljonit dollarit. Esimese kannete komplekti (omandatud netovara, esialgne negatiivne firmaväärtus ja tasutud tasu) teeksite endiselt samal viisil, kuid teises debiteeriksite esialgset firmaväärtust 5 miljoni dollari, krediiditehingu, vara, seadmete ja immateriaalse vara eest. 4 miljonit dollarit ja krediidi jääk negatiivne firmaväärtus (erakorraline kasum) on erinevus 1 miljon dollarit.
12
Kajastada allesjäänud negatiivne firmaväärtus. Kui jaotatud varasid pole, peaksite kogu negatiivse firmaväärtuse kirjendama erakorralise kasumina. Sel juhul ei ole vaja esialgset negatiivset firmaväärtuse summat jaotada. Sel juhul või negatiivse firmaväärtuse jääkväärtuse korral tuleb erakorraline kasum kajastada ostja kasumiaruandes eraldi kirjena. Erakorraline kasum tuleb kirjendada puhaskasumi suurenemisena.
13
Otsige soodsate ostude hoiatussilte. Igal tehingul, mille tulemuseks on negatiivne firmaväärtus, peab selle tulemuse taga olema põhjus. See tähendab, et ettevõtteid ei müüda allahindlusega, välja arvatud juhul, kui neil on rasked ajad. Hinnake kindlasti, kas see on nii või mitte, kui teie firmaväärtuse arvutused annavad teile negatiivse arvu. Kui ei, siis teie hinnangud õiglasele väärtusele võisid olla liiga kõrged. Üldiselt näitavad allahindlusega müüdud ettevõtted ühte või mitut järgmistest tunnustest: Hiljutised rahalised raskused Potentsiaalsete ostjate puudumine Ettevõte müüdi kiiresti Müüja oli sunnitud müüma Teadmata müüja (turutrendide, kasvuprojektide jms kohta)
14
Tehke kindlaks, et sellel on negatiivne firmaväärtus. Kui hindate müüdavat ettevõtet, küsige müüjalt, kas ta eeldab, et ettevõtet müüakse allahindlusega. Teadmine, et ettevõte müüakse tõenäoliselt allahindlusega, võib hindamisprotsessi käigus teha muid otsuseid, näiteks teatud aspekte õiglase turuväärtuse määramisel. Jällegi veenduge, et ettevõtte sellisel müügil on kaasnev põhjus.
15
Suhtle kõigi osapooltega. Kui leiate, et negatiivne firmaväärtus on tõenäoline, teavitage sellest viivitamatult nii ostjat kui ka müüjat. Samuti peaksite võtma ühendust kõigi teiste tehinguga tegelevate hindajate või audiitoritega, et hindamine saaks sujuvalt kulgeda.
16
Hinnake tulumäärade erinevusi. Arvutatud sisemine tootlus (IRR) ja kaalutud keskmine kapitalikulu (WACC) on soodsa ostu korral sageli valesti kooskõlas. Suurem osa sellest on seotud asjaoluga, et IRR arvutatakse ostuhinna alusel, samas kui WACC mitte. Need erinevused võivad põhjustada ettevõtte ja selle varade erineva hinnangu. Tehke kindlaks, miks need määrad erinevad, ja hinnake, kas saate põhjendada, miks see nii on. Mõnel juhul võib osutuda vajalikuks ettevõtte eraldi hindamine.