Põhjus viitab vaimsetele võimetele ja protsessidele, mis on seotud järelduste, hinnangute või järelduste tegemisega. Põhjenduste õige kasutamine on tõhusate igapäevaste otsuste tegemisel äärmiselt oluline. Siin on mõned näpunäited, kuidas oma igapäevases käitumises mõistust kasutada.
1
Ole avatud meelega. Errare humanum est- eksimine on inimlik. Me kõik oleme lühinägelikud ja näeme väga sageli vaid asja ühte külge, mistõttu ei suuda näha tervikpilti. Me näeme osaliselt, me teame osaliselt ja seetõttu teeme sageli ekslikke järeldusi, järeldusi ja hinnanguid oma osaliste seisukohtade põhjal. Kitsarinnalisus on suur arutlusviga, mida kõik peavad püüdma vältida.
2
Proovige (tõesta) kõike; hoidke kinni sellest, mis on hea. Hajutage oma meelest kõik eelarvamused. Ärge arvake, et tõde pole olemas, välja arvatud teadused, mida uurite. Kui te otsustate kellegi teise arusaamade üle enne nende üksikasjalikku uurimist, pole te nende pimedust avastanud, vaid olete lihtsalt silmad sulgenud. Olge innukad avastama tõde teile võõrastes teemades. Mida rohkem tunnete väljakutset, seda rohkem te õpite, luues oma ajus neuronite vahel mitu uut ühendust ja parandades teie mõtlemisvõimet. Lugege laialdaselt ja tundke huvi paljude erinevate teemade vastu.
3
Otsige tõde ja püüdke seda tõsiselt. Ärge kunagi kujutage ette, et teate mis tahes teema kohta kõike, mida on vaja teada, ja et enam pole tõde teada. Inimesed kaevavad ja otsivad kulda ja peidetud aardeid suure tööga ning peavad enne tulekut hoolikalt läbi sorteerima kogu maa ja prügi puutuda kokku puhta metalliga. Kuid kogu töö pole asjatu, sest kuld on siiski kuld ja rikastab inimest, kes selle otsimiseks pingutab. Saage aru, et tõde on kallim kui valitud kuld.
4
Eristage tõde tõe näivusest. Näiteks kulda kaevates kohtate liiva, kivikesi ja sellega segatud räbu. Pindmised särad võivad algajale jäljendada märkimisväärset kulda. Eristamisoskused tulevad tõe otsimise korduva ja sagedase harjutamisega, ilma igasuguste eelarvamuste ja eeldusteta.
5
Õppige nägema asju teise pilguga ja keelduge kergesti solvumast. Mõned inimesed hoiavad oma tõekspidamistest nii kindlalt kinni, et nad isegi ei kaaluks seda, kui teised seavad kahtluse alla nende uskumused, mida nad peavad eksimatuteks või pühadeks. Ükski inimene pole eksimatu. Eeldada, et keegi on eksimatu, tähendab mõistusest keeldumist. Seetõttu võtke kriitikat innukalt vastu, kuna see on mugav vahend oma tõekspidamiste, ideede ja vaadete uurimiseks. Olge alandlik. Hajutage kõik eelarvamused või vead, mida saate kohe, jäägitult ja kogu südamest avastada. Pange tähele, et see hõlmab kõiki teie elu teemasid ja valdkondi, isegi religiooni või poliitika küsimustes. Muidugi ei tähenda alandlik olemine uksematiks olemist; kasutage teiste kriitikat oma tugevate külgede ülesehitamiseks, selle asemel, et oma nõrkused kummitama jääda. Ja õppige olema tähelepanelik; palju kriitikat on arvamus, mitte konstruktiivne korrigeerimine – ära peksa ennast selle pärast, et keegi teine üritab sind devalveerida.
6
Õppige teistelt. Konfutsius ütles kord, et kolme inimese seas kõndides leian nende hulgast oma õpetaja. Valige see, mis on neis hea, ja järgi seda, ja see, mis on halb, ja muutke seda. Sa võid alati midagi õppida teistelt, olgu need siis vanemad, õed-vennad, sõbrad, naabrid, ministrid jne. Kui näed, et teisel inimesel läheb hästi, siis õpi sellest tema eeskuju järgides. Kui näete, et mõnel teisel inimesel läheb halvasti, siis õppige ka sellest, leides võimaluse end parandada, et mitte ise viga korrata. (Pidage meeles, et te ei saa püüda teist muuta, kuid võite olla suurepärane eeskuju.)
7
Jäta kirg kõrvale. Kirg on suur eelarvamus, mis võib meid faktide suhtes pimedaks teha ja moonutada (moonutada) mõistust niivõrd, et te ei suuda kasutada oma mõistust ega kuulata teiste arvamust. Asjakohaseks arutlemiseks peate omaks võtma erapooletu mittehuvituse.
8
Hankige kõik faktid. Otsige parimaid raamatuid igas teaduses, otsige Internetist kõige usaldusväärsemaid ressursse ja õppige kõige teadlikumatelt inimestelt teaduse ja teadmiste teemadel. Osalege ülikoolis loodud veebikursusel millegi kohta, mille kohta olete kunagi liiga kõvasti mõelnud, näiteks füüsika , astronoomia või matemaatika. Esitage endale väljakutseid ja tugevdage oma arutlusoskusi.
9
Uurige ja rakendage arutluses loogikat. Deduktiivne arutluskäik on järelduste tegemine üldisest konkreetseni. Deduktiivses arutluskäigus, kui järgitakse loogilist jada, on argument kehtiv ja järeldus peab olema tõene, kui eeldused on tõesed. Näiteks kui “Kõik inimesed on surelikud” on peamine eeldus ja “Sokrates on inimene” on väike eeldus, siis “Sokrates on surelik” on kehtiv järeldus, mis peab olema tõene, kui eeldused on tõesed. Deduktiivset arutlust tuleb vastandada induktiivsele arutlusele. Induktiivne arutlus on järelduse tegemine konkreetsest üldisele ja seda kasutatakse enamasti teooriate sõnastamiseks. Induktiivses arutluskäigus ei pruugi konkreetsed faktid kaasa tuua üldist järeldust. Näiteks kui ulatate oma käe tundmatu värvi kividega kotti ja kõik kivid, mille te välja tõmbate, on valged, võite arvata, et kõik kotis olevad kivid on valged. See võib olla tõsi, kuid ei pruugi olla tõsi; järelduse võib võltsida (ümber lükata) järgmine mittevalge kivi, mille kotist välja tõmbad. Mida rohkem fakte kogute ja mida suurem on valimi suurus, seda tugevam on induktiivne arutlusprotsess, mida nimetatakse ka oletuste tegemiseks. Sinu järeldus on sellise oletuse puhul tõenäolisem, et kõik kotis olevad kivid on valged, kui tõmbad välja tuhat kivi, kui siis, kui tõmbad välja vaid kümme kivi. Selliste andmete kogumine on osa statistiliste järelduste ja tõenäosuste põhjal arutlemise protsessist. Abduktiivne arutluskäik on järelduste tegemine või argumendi esitamine parema seletuse valimiseks, nagu meditsiinilise diagnoosi puhul; see on seotud induktiivse arutlusega, kuna abduktiivse argumendi järeldus ei tulene kindlalt selle eeldustest ja puudutab midagi, mida pole täheldatud. See, mis eristab röövimist teistest arutlusvormidest, on katse eelistada ühte järeldust teistest kõrgemal, püüdes võltsida alternatiivseid seletusi või näidates eelistatavama järelduse suuremat tõenäosust, võttes arvesse rohkem või vähem vaieldavat teavet ja eeldusi. Näiteks: “Sellel patsiendil ilmnevad (teatud sümptomid); need võivad tuleneda erinevatest võimalikest põhjustest, kuid (tõenäoline diagnoos) eelistatakse teistele kui tõenäolisem…” Röövimise mõiste tõi kaasaegsesse loogikasse filosoof Charles Sanders Peirce.Peirce ütles: “Ma sooritan röövimise siis, kui väljendan lauses kõike, mida näen… Teadmistes ei saa teha vähimatki edusamme, mis jääb tühjaks vahtimise staadiumisse, ilma igal sammul röövimata.” Samuti kasutatakse järelduse või tulemuse selgitamiseks abduktiivset arutluskäiku. “Rohi on märg, seega võis vihma sadada.” Selle arutlusstiiliga seostatakse tavaliselt nii detektiive kui ka diagnostikuid. Analoogiline arutluskäik on võrdluste tegemine analoogia põhjal kas otsene või kaudne. See loogilise arutluse vorm järeldab ühe asja teatavat sarnasust teise asjaga teatud osas, lähtudes asjade teadaolevast sarnasusest muus osas. Samuel Johnsonile omistatud analoogia on: “Sõnaraamatud on nagu kellad; halvim on parem kui mitte ükski ja ei saa eeldada, et parim läheb päris tõeks.”