Tõenäoliselt peate kogu oma elu jooksul suhtlema erinevatel tasanditel. Olenemata sellest, kas olete tööintervjuul, alustate uut suhet või suhtlete meeskonna osana, on inimestevahelised oskused olulised. Tõenäoliselt olete juba märganud, et suur osa teie edust sõltub suhtlemisoskusest ja et mõned suhtlemisviisid on tõhusamad kui teised. Oma suhtlemisoskuste parandamiseks töötage oma mitteverbaalse suhtluse, suhtlemise ja oma kuvandi haldamise kallal.
1
Õppige, millest mitteverbaalne suhtlus koosneb. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab teie näoilmeid, puudutuste kasutamist ja häält (mitte sõnu, mida räägite, vaid seda, kuidas need kõlavad). Visuaalsed vihjed on tõlgendamisel ja edastamisel olulisemad kui helisignaalid. Visuaalsete näpunäidete abil tõlgendavad inimesed tõenäolisemalt näoilmeid kehakeelega võrreldes. Näiteks kui soovite näidata, et olete õnnelik, on tõhusam anda väljendusrikkaid näovihjeid, nagu naeratus, kui suurendada kõnekiirust või näitavad rõõmsat kehakeelt. Võib juhtuda, et on kasulik varjata emotsioone, mida tunnete (näiteks siis, kui kardate), kuid ei taha seda välja näidata.
2
Mõista mitteverbaalse suhtluse tähtsust. Hinnanguliselt moodustab mitteverbaalne suhtlus kuni 60% inimestevahelise suhtluse tähendusest. Et olla edukas mitteverbaalses suhtluses, peate väljendama emotsioone viisil, mida teised vastu võtavad ja õigesti mõistavad. Hakake mõtlema mitteverbaalsetele vihjetele, mida te suhtlemisel saadate. Mõelge ka mitteverbaalsele suhtlusele, mida saate teistelt.
3
Õppige mugavat kehakeelt. Üldiselt lääne kultuuris, kui soovite kellegagi sooja suhtlust edasi anda, keskenduge järgmisele käitumisele: kummarduge ettepoole ja suunake oma nägu ja keha otse teise inimese poole. Kasutage žeste ning muutke oma hääle kõrgust, kiirust ja helitugevust. Kuulake aktiivselt, noogutades, naeratades ja mitte katkestades. Olge lõdvestunud, kuid mitte liiga lõdvestunud. Teisisõnu, ärge langetage õlgu, vaid vältige lihaste jäigastumist. Kui märkate, et keskendute liiga palju oma kehakeelele, suunake oma tähelepanu hoopis sellele, mida teine inimene räägib.
4
Tunnistage kultuurinorme. Kuigi tervitatav kehakeel võib mõnes kultuuris toimida, ei pruugi see teistes toimida. Hea mitteverbaalne suhtlemisoskus tuleneb emotsionaalsete väljendustega seotud kultuurireeglite tundmisest. Näiteks Soome kultuuris peetakse silmside loomist ligipääsetavuse märgiks, samas kui Jaapani kultuuris on silmside viha märgiks. Kui teil on konkreetne kultuur, siis globaalsest vaatenurgast on paljud mitteverbaalsed normid saab olema instinktiivne. Kui leiate, et suhtlete kultuuris, mis ei ole teie oma, jälgige tähelepanelikult, kas teised näevad tüüpilist mitteverbaalset käitumist.
5
Saate aru, kuidas soolised erinevused mõjutavad mitteverbaalset suhtlust. Mitteverbaalsete sõnumite saatmisel ja tõlgendamisel on kasulik mõista soolisi erinevusi. Mehed ja naised väljendavad end mitteverbaalselt erineval viisil. Üldiselt kasutavad naised rohkem kui mehed silmsidet ja naeratavad. Tõenäoliselt võtavad nad vastu ja annavad rohkem füüsilist puudutust. Naised segavad ka vähem kui mehed, kuulavad rohkem kui mehed ja oskavad näoilmeid paremini tõlgendada kui mehed.
6
Reguleerige oma emotsionaalseid märke. See on eduka suhtluse oluline osa. Kui tunnete, et emotsioonid valdavad teid, peate võib-olla sügavalt sisse hingama ja rahulikku tunnet otsima. Olge teadlik kõigist saadavatest pingelistest signaalidest ja lõdvestage neid signaale: suruge oma rusikad lahti, ärge kiristage hambaid ja vabastage kõik muud lihaste haardepunktid. Fortune 500 juhtide uuringus näitasid need, kes suutsid reguleerida ja asjakohaselt emotsioonide väljendamine (nagu kriitika korral nutmise impulss) võitis tõenäolisemalt teiste usaldust.
7
Sea eesmärgid. Kas saate teistega vesteldes soovitud tulemusi? Võtke aega, et mõelda hiljutisele suhtlusele. Kas saite vestlusest välja, mida tahtsite (näiteks kas olite veenev)? Kas tundsite, et teine inimene mõistis teid tõesti? Kui vastus on eitav, mõelge strateegiatele, mida kasutate soovitud tulemuste saavutamiseks. Siin on mitu tõhusat strateegiat: Olge veenev: pöörduge teise inimese loogilise poole poole. Näiteks kui soovite, et teie toakaaslane prügi välja viiks, selgitage, et te mõlemad tahate teha sama palju majapidamistöid ja et viisite prügi välja viimati. Seetõttu on tema kord prügi välja viia. Kasutage tervitatavat kehakeelt: kui saate palvele külma vastuse, proovige kõigepealt luua kehakeelega soe suhe, kummardudes nendega rääkides ettepoole ja aktiivselt kuulates. .Kuula: ära monopoliseeri vestlust. Selle asemel jälgige, kuidas te reageerite ja kuulate vestluspartnerit. Lubage vaikust ja andke signaale, et kuulate, nagu “jätkake”, “ah-huh” ja “tõesti?” Olge strateegiliselt enesekindel: kasutage “mina-sõnumeid”, näiteks “Ma tunnen end ülekoormatuna”. .†Olge ettevaatlik, kui kasutate neid liiga palju või teete agressiivseid avaldusi “sina-sõnumitega” nagu “Sa ajad mind väga hulluks”.
8
Kasutage tõhusat suhtlust. Keeruliste kaudsete sõnumite asemel kasutage lihtsat ja otsest päringut, et saada soovitud kätte. Kui saate, planeerige ja harjutage seda, mida kavatsete öelda, et saaksite oma sõnumi suhteliselt kiiresti ja hõlpsalt edastada. Tõhus suhtlus mitte ainult ei aita teistel teid mõista, vaid võimaldab teil sama aja jooksul ka rohkem sõnumeid saata. Näiteks võite paluda oma ülemuselt oma töökohal rohkem vastutust. Selle asemel, et öelda: “Tere, kui arvate, et see on hea idee, siis olen mõelnud, kuidas ma sooviksin võimalust võtta meie töökohas rohkem kohustusi ja ülesandeid”, öelge: “Ma loodan, et võtan rohkem enda peale. kohustusi oma äranägemise järgi.â€
9
Andke teistele võimalus rääkida. Inimesed eeldavad, et nad saavad vestlusesse võrdselt panustada. Kui lasete teisel inimesel rääkida, siis peaksite püüdma vaikust mugavalt tunda, kuid mitte kauem kui paar sekundit. Altertsentrism ehk vestluses teisele inimesele keskendumine muudab suhtleja pädevamaks. Näiteks pöörake tähelepanu sellele, kui palju te vestluses räägite. Kas teie lugu on kestnud kaua? Lõpetage oma lugu ja tehke paus, et anda märku, et vestluses on teise inimese kord.
10
Tea, mis teeb hea suhtluse. Üldiselt on viis põhimõtet, mis näitavad tõhusat suhtlemist: informatiivsus, asjakohasus, tõepärasus, viisakus ja tagasihoidlikkus. Inimesed eeldavad, et kui te räägite, siis teie kõne: lisab teavet, mille kohta teised ei teadnud, et see on asjakohane ja mis pakub kõigile asjaosalistele huvi, on tõene (välja arvatud juhul, kui kasutate sarkasmi ja irooniat) järgib sotsiaalseid ootusi viisaka olemise suhtes, näiteks “palun”. € ja “aitäh” vältige kiitlemist ega enesekesksust
11
Leidke ühisosa. See võib aidata teil ja teie suhtluspartneril teie eesmärke saavutada. Leidke oma ühised omadused ja tuginege ühistele arusaamadele. Näiteks kui te ei nõustu, millisesse restorani minna, kuid mõlemad nõustuvad, et olete näljane, kasutage otsuse langetamiseks vastastikust näljatunnet. Kui leiate, et teie vestluspartneril on raskusi teie mõlema ühisosa leidmisel või aktsepteerimisel, tehke suhtluspaus ja naaske hiljem vestluse juurde. Näiteks võite öelda: “Me mõlemad oleme praegu väga näljased, miks mitte siis mina seekord restorani valida ja järgmisel korral saate valida.”
12
Ärge eeldage ega eelda asju. Teistega suheldes on kõige parem olla täiesti otsekohene ja selge. Kui eeldate või oletate asju, saate valesti aru ja tekitate suhetes pingeid. Näiteks kujutage ette, et räägite kellegagi, kes näeb välja eakas, ja ta palub teil korrata midagi, mida te ütlesite. Ärge arvake, et kuna ta on vanem, siis ta ei kuule ega räägi lihtsalt valjemini, et teda kuulataks. Kui kontekst on ebaselge, proovige enne rääkimise jätkamist oma suhtluspartneri taotlus välja mõelda. Võite öelda: “Vabandust, kas ma rääkisin liiga pehmelt?”
13
Ärge sundige vestlust peale. Kellelegi ei meeldi tunda, et tal pole valikut. Kui tunnete end vestluses “tugevalt relvastamas” või üritate teist inimest jõuga panna tegema seda, mida soovite, siis mõelge oma strateegia ümber. Proovige oma eesmärke veenmise ja vahetu suhtluse abil saavutada. Selline lähenemine tagab, et teie pikaajalised suhted jäävad puutumatuks ja on üldiselt edukamad. Kujutage näiteks ette, et soovite minna koos sõbraga reisile. Teie sõbral on reisipäeval hädaolukord lemmikloomadega ja ta ei saa minna. Selle asemel, et panna oma sõpra reisist ilmajäämise pärast süüdi tundma, näidake oma pettumust ja pakkuge oma abi. Selgitage, et saate aru, millises olukorras ta on.