Tuulerõuged on haigus, mida põhjustab varicella zosteri viirus, mis kuulub herpesviiruste rühma. Varem peeti tuulerõugeid üheks klassikaliseks lastehaiguseks, kuid pärast tuulerõugete vaktsiini ilmumist on nakatumise määr oluliselt vähenenud. Sellest hoolimata võib teil või teie lapsel tekkida haiguspuhang. Tuulerõugete tuvastamiseks peate teadma, millised sümptomid on haigusega seotud.
1
Jälgige naha sümptomeid. Umbes üks või kaks päeva pärast nohu ja aevastamist võite nahal näha punaseid laike. Need täpid algavad sageli rinnal, näol ja seljal, on sageli sügelevad ja võivad kiiresti levida ülejäänud kehale. Need punased laigud muutuvad punasteks punnideks ja seejärel väikesteks villideks (vesiikuliteks). Need laigud sisaldavad viirust ja on väga nakkavad. Need villid tekivad mitme päevaga koorikuga. Kui kõik villid on kooritud, ei ole inimene enam nakkav. Putukahammustused, sügelised, muud viiruslikud lööbed, impetiigo ja süüfilis võivad välja näha nagu tuulerõuged.
2
Olge külmetusnähtude suhtes kahtlustav. Tuulerõuged võivad esmalt avalduda kerge külmetushaigusena, millega kaasneb nohu, aevastamine ja köha. Teil võib isegi tekkida palavik kuni umbes 38 °C (101 °F). Kui nakatunud inimene puutus kokku tuulerõugete või tuulerõugetega (vaktsineeritu kergem haigusvorm), võivad kerged külmetusnähud olla tuulerõugete esmased sümptomid.
3
Tuvastage varajased sümptomid, et vähendada kokkupuudet ohustatud inimestega. Tuulerõuged on väga nakkavad ja ohtlikud inimestele, kellel on probleeme immuunsüsteemiga, näiteks vähiga keemiaravi saavatele või HIV-i või AIDS-i põdevatele inimestele, ning enamikule imikutele, sest lapsi ei vaktsineerita tuulerõugete vastu enne, kui nad on vähemalt 12 kuu vanused.
4
Saate aru, kuidas viirus edasi kandub. Tuulerõugeviirus levib õhu kaudu või otsese kontakti kaudu, tavaliselt ebasanitaarse aevastamise või köhimise tulemusena. Viirus transporditakse vedelikus (st süljes või limas). Viiruse põhjustatud lahtise haava puudutamine või selle sissehingamine (nt tuulerõugetega inimese suudlemine) nakatab teid samuti. Kui olete kokku puutunud kellegi teisega, kellel on kinnitatud tuulerõugete juhtum, aitab see tuvastada oma sümptomeid.
5
Tea inkubatsiooniperioodi. Tuulerõugete viirus ei tekita sümptomeid kohe. Üldiselt võib märgatavate sümptomite ilmnemiseks kuluda 10–21 päeva pärast kokkupuudet. Maakula-papulaarne lööve jätkub mitme päeva jooksul ja villide taandumiseks kulub mitu päeva. See tähendab, et teil võib korraga tekkida papulaarne lööve, vesiikulid ja lahtised villid, mis on korraga kooritud. Ligikaudu 90%-l vastuvõtlikest vaktsineerimata lähikontaktsetest tekib haigus pärast kokkupuudet.
6
Tunnistage, et vanematel noorukitel ja täiskasvanutel on rohkem tüsistusi. Kuigi tuulerõugete haigus ei ole raske, põhjustab see noorukitel ja täiskasvanutel rohkem haiglaravi, surmajuhtumeid ja tüsistusi. Lööve ja vesiikulid võivad ilmneda suus, pärakus ja tupes.
7
Helistage oma arstile, kui tuulerõugeid põdeval inimesel on suurem risk raskete haiguste tekkeks. Üle 12-aastastel lastel, rasedatel või kõigil, kellel on nõrgenenud immuunsüsteem (sealhulgas immuunsüsteemi kahjustavate steroidide kasutamine) või kellel on astma või ekseem, on suurem risk raskemate sümptomite tekkeks.
8
Helistage arstile, kui tuulerõugeid põdeval inimesel on järgmised sümptomid: palavik, mis kestab kauem kui 4 päeva või ületab 102 FA mis tahes lööbe piirkond, mis muutub soojaks, punaseks, õrnaks või hakkab lekkima mäda, kuna see viitab sekundaarsele bakteriaalsele infektsioonile; ärkamis- või muutumisraskused. segaduses Kangestus kael või kõndimisraskused Sage oksendamine Tõsine köha Hingamisraskused
9
Küsige oma arstilt ravimeid, kui teil on äärmuslik haigusjuht võ