Kikerhein on tavaline söödav umbrohi, mis sisaldab rohkelt toitaineid. Sageli kasvab see tee ääres või lookleb nii linna- kui ka talukeskkonnas. Kui olete huvitatud selle lisamisest oma salatikaussi või supi sisse viskamisest, on oluline teada, kuidas seda tuvastada.
1
Tuvastage lehed. Hariliku kikerheina (tuntud ka kui stellaria media) lehed algavad väikeste terava tipuga ovaalidena. Taime küpsedes kasvavad lehed suuremaks ja hakkavad kergelt turritama. Volangid tekivad ümber ovaali serva ja näevad välja nagu teistsuguse kujuga.
2
Uurige varre. Kikerheina varre üks iseloomulik detail on karva suund. Kui uurite varre karvu, märkate, et karvad muudavad iga sõlme asukohta. Sõlm on sõlmetaoline koht, kus lehed ulatuvad varrest välja.
3
Avastage sisemine tuum. Harilikule kikerheinale on iseloomulik ka sisemine südamik, mis asub varre all. Taime varrest tõmmates saate paljastada sisemise südamiku. Sisemine südamik tekib seetõttu, et taimel areneb samast juurestikust mitu vart. See on ka põhjus, miks küps taim laiali valgub.
4
Otsige laialivalguvat taime. Kikerhein kasvab laialivalguvalt. Sellel on nõrk vars ja mõlemal varre küljel on üks rida karvu. Nooremad taimed ei laiene nii täielikult kui küpsed taimed. Selle asemel, et otsida kõrget taime, otsige lamedat laialivalguvat taime. Kuna juurestikku on nii palju varsi, haarab kikerhein paljusid nõrgemaid taimi. See on põhjus, miks paljudele muruomanikele kikerhein ei meeldi.
5
Tuvastage väikesed valged lilled. Need ilmuvad kevadel ja suvel. Igal lillel on viis kroonlehte ja õitel olevad sügavad sälgud näevad välja nagu 10 kroonlehte.
6
Tea kikerheina kliimat. Harilikku kikerheinat leidub kogu maailmas ja seda on teatatud kõigis Ameerika osariikides. Taim on üheaastane, mis tähendab, et see õitseb kevadel ja sureb talvel. Harilik kikerhein on külmade ilmade suhtes väga vastupidav ja mõnikord kestab pehme talve. Kuna ta on nii tavaline ja tugev taim, võib teda kohata peaaegu igas kliimas.
7
Otsige kikerheina üldkasutatavaid alasid. Otsige seda, kus see kasvab. Levinud kohtade hulka kuuluvad teeäär, aiad, vabad krundid ja rohumaad. See on üks levinumaid muru umbrohtusid.
8
Tehke kindlaks üleujutusohtlikud piirkonnad. Harilik kikerhein eelistab madala tasapinnaga alasid, kuhu koguneb kergesti vett. Veelgi tõenäolisem on, et leiad harilikku kikerheinet metsaalalt, mis on üleujutusohtlik. Kontrollige oma maja või naabruskonna ümbruses madala tasapinnaga alasid, mis sobivad selle kirjeldusega.
9
Kontrollige muru või põllumaad. Harilik kikerhein on invasiivne liik, mis eelistab mürkputkega sarnaselt häiritud piirkondi. Häiritud alade hulka kuuluvad kohad, kus looduslik ökoloogia on häiritud, näiteks põlluharimisalad, muruplatsid, rajad või põllualad.
10
Otsige harilikku kikeri teistes piirkondades. Harilik kikerhein õitseb toitaineterikastes piirkondades, mis võivad olla häiritud või saavad palju vett. Muud kohad, kus kikerihast sageli märgatakse, on seintel, uutel istandustel, kanalisatsioonijaamadel ja loomasõnniku läheduses. Seda on teatatud ka pöökide ja järvede rannikuäärsetest joontest.
11
Korjake kikerhein. Kogu taim on söödav ja seda saab kasutada salatites või küpsetada koos teiste roogadega. Taime ladvik on parim, kuna põhi on puitunud või nööriline. Taimel on ka kohalikke eeliseid, näiteks lööbe leevendamine. Purustage taim ja hõõruge nahapiirkondi, nagu lööve või lööve. Kui teil tekib allergiline reaktsioon, ei asenda kikerhein õiget arstiabi.
12
Tuvastage täht-kikerhein. Täht-kikerhein ehk stellaria pubera on kikerheina vähemtuntud variant, mida leidub enamasti idarannikul. Õied on kaks korda suuremad kui harilik kikerhein. Veelgi enam, täht-kikerhein ei laiali nii tugevalt kui tavaline kikerhein. Üks täht-kikeri eristav omadus on see, et selle karvad ulatuvad õieosale. Tärnirohu vars on tugevam kui hariliku kikerhein, kuid sellegipoolest on võimalik paljastada sisemust.
13
Leia hiirekõrv kikerhein. Hiirekõrva-kikerhein, cerastium vulgatum, on veel üks kikerheina sort, millel on eristatavad tumerohelised lehed. Hiirekõrva-kikerhein on mitmeaastane umbrohi, mis tähendab, et ta jääb talve läbi seisma ja õitseb kevadel. Sellel umbrohul on ka rohkem karvu, mis katavad lehti ühe karvarea asemel. Nimi “hiirekõrv” tuleneb hägustest lehtedest, mis meenutavad väikeseid hiirekõrvu. Hiirekõrva ei tohiks toorelt süüa, ja selle asemel peaksite seda küpsetama nagu laagerdunud spinatit.
14
Tuvastage põld-kikerhein. Põld-kikerhein ehk cerastium arvense on põline Põhja-Ameerika taim, mis on pigem lill kui umbrohi. Lehed on tumerohelised nagu hiirekõrvadel, kuid on kitsama kujuga kui teistel tibudel. Hiirekõrv kasvab sagedamini invasiivse liigina. Põld-kikerheina õied on peaaegu identsed teiste tibuliikidega. Põld-kikerhein ei võta üle teisi taimi.