Gravesi tõbi on autoimmuunhaigus, mis suurendab teie kilpnäärmehormoonide tootmist, mille tulemuseks on hüpertüreoidism. Selle seisundi tõendeid otsides jälgige märkimisväärseid sümptomeid, nagu väljaulatuvad ja ärritunud silmad või lihasnõrkus. Kui märkate sümptomeid, pidage nõu arstiga, kes saab selle seisundi diagnoosimiseks testid teha.
1
Pöörake tähelepanu ärrituvusele. Kuna see seisund võib viia teie hormoonide taseme tasakaalust välja, võite tunda end pahurana või isegi ärevana kui tavaliselt. Võite kannatada ka unetuse all. Muidugi ei tähenda lihtsalt ärrituvus, et teil on Gravesi haigus. Kui aga tunnete end krooniliselt ebatavaliselt ja ärevana ning teil on muid sümptomeid, peaksite külastama oma arsti.
2
Otsige lihasnõrkust, kiiret südamelööki ja käte värisemist. Hormoonide tasakaalustamatus võib põhjustada lihasnõrkust, kuna kilpnääre toodab hormoone, mis aitavad teie kehal toimida. Võite märgata, et te ei tunne end näiteks nii tugevana ja võite tunda end väsinuna. Selle haigusega seotud käte värinad on tavaliselt kerged.
3
Pange tähele, kui teil läheb liiga kiiresti liiga kuumaks. Hüpertüreoidism võib suurendada teie tundlikkust kuumuse suhtes, nii et võite märgata, et kuumeneb teid kiiremini. Näiteks kuumal päeval välja minnes ei pruugi te olla võimeline oma kehatemperatuuri nii hästi reguleerima. Võite rohkem higistada või tunduda, et nahk on katsudes sagedamini soe ja niiske.
4
Pange tähele ebatavalist kaalukaotust. Enamik inimesi tähistab mõne kilo kaotamist, kuid kui te pole oma dieeti või treeningrutiini muutnud, on järsk kaalulangus murettekitav ja sellest tuleks arstile rääkida.
5
Kontrollige, kas kilpnääre pole paistes. Tursunud kilpnääre, tuntud ka kui struuma, võib muuta teie kaela laienenud. Vaadake oma kaela peeglisse ja katsuge seda kätega, et kontrollida turse esinemist.
6
Pange tähele sagedasemaid vannituppa käimisi. Kilpnäärme hormoonid reguleerivad ka soolte tühjendamise sagedust. Võ