CPTSD tähistab “kompleksset posttraumaatilist stressihäiret”, mis on PTSD vorm. CPTSD on põhjustatud pikaajalisest traumast, näiteks laste väärkohtlemisest või hooletusse jätmisest, pikaajalisest kiusamisest, jälitamise ohvriks langemisest ja muud tüüpi pikaajalisest väärkohtlemisest.
1
Kaaluge varasemat kokkupuudet traumaga. CPTSD-d põhjustavad korduvad või pikaajalised traumaatilised kogemused, millest inimene ei pääsenud. Inimene võib olla traumaatilise keskkonnaga kokku puutunud kuid, aastaid või aastakümneid. Näited hõlmavad (kuid mitte ainult): laste väärkohtlemine või hooletussejätmine pikaajaline kiusamine jälitamine ohvriks langemine kriisid, nagu inimrööv või seksikaubandus, koduvägivald Äärmuslik vägivald, nagu sõjaline konflikt, piinamine või genotsiidikampaania
2
Märka muutusi tunnetes ja impulssides. CPTSD-ga inimene võib mitmel viisil silmitsi seista tugevate, eriti häirivate emotsioonidega. Nende meeleolu ja käitumine võivad olla äärmuslikud või väga pärsitud. Viha raskused: kellelgi, kellel on CPTSD, võib olla väga pärsitud viha või plahvatuslik viha. Need võivad olla vaheldumisi nende kahe vahel.Depressioon: inimesel võivad ilmneda püsiva kurbuse, eneseviha ja isegi enesetapumõtete tunnused. Ärevus: inimene võib olla ülivalvas ja perfektsionist. Neil võivad tekkida paanikahood.Süüdistamine: inimene võib süüdistada juhtunus iseennast, fantaseerida kurjategija(te)le kättemaksust või olukorra parandamise asemel süüdistada.Seksuaalsus: isik võib seksuaalsetes olukordades käituda impulsiivselt, või kellel on äärmiselt pärsitud seksuaalsus. (See erineb aseksuaalsusest, mis on tervislik ja traumadega mitteseotud seksuaalne sättumus.)
3
Otsige tähelepanu ja teadvusega probleeme. Inimene võib unustada või uuesti kogeda traumaatilise kogemuse ja end maailmast eemalduda. Kogemuste unustamine: inimene võib unustada oma traumaatilised kogemused ja mäletada neid alles hiljem. Kogemuste uuesti läbielamine: inimene võib kogeda “emotsionaalseid tagasilööke”, mille jooksul ta elage uuesti läbi traumaatilise kogemuse intensiivsed tunded, mis on tingitud mäletsemisest või välisest vallandajast. Või võivad nad kogeda PTSD tagasilööke. Dissotsiatsioon: inimene võib vaimselt maailmast irduda.
4
Otsige enesetaju probleeme. CPTSD integreerub inimese enesetundesse, muutes seda, kuidas inimene endasse suhtub, sageli sügavalt negatiivselt. Enesesüüdistamine: inimene võib tunda häbi, süüd ja vihkamist. Nad võivad eeldada, et see, mis juhtus, oli nende süü. Jõuetuse tunne: nad võivad tunda end abituna. Tundub teistsugune: inimene võib tunda end kõigist teistest erinevalt ja tal on raskusi teiste inimestega ühenduse loomisel.
5
Vaadake inimese suhteid. CPTSD-ga inimestel on sageli probleeme lähedaste suhete loomise ja hoidmisega, kuna nad on kaotanud usalduse, et teiste inimeste läheduses on turvaline olla. Inimene võib usaldada mõnda valitud inimest või mitte kedagi, eelistades hoida distantsi, et mitte haiget saada.Isolatsioon: inimene võib end inimkontaktist eemale tõmbuda, tundes end üksi olles turvalisemalt.Usaldamatus: inimesel võib olla raskusi luua usalduslikke suhteid, tundes, et igaüks võib neile igal ajal vastu minna. Nad võivad muutuda isegi vaenulikuks.Päästja otsimine: inimene võib soovida, et keegi lööks teda päästma.Raskused lähisuhetega: Inimesel võib olla vähe lähedasi suhteid või üldse mitte ning need suhted võivad katkeda usalduse puudumise tõttu. Inimene võib oma traumat taasesitada, kaldudes ohvrirolli või isegi teisi ohvriks langedes.
6
Mõelge nende tunnetele kurjategija(te) suhtes. CPTSD-ga inimestel on sageli tugevad tunded inimese vastu, kes neile haiget tegi, ja need tunded võivad aja jooksul dramaatiliselt muutuda (näiteks ühel päeval inimese vihkamine ja järgmisel armastamine). Seega võib suhe olla äärmiselt keeruline. Kurjategija nägemine kõikvõimsana Kinnisidee oma suhete üle vägivallatsejaga Tundes, et neil on toimepanijaga eriline suhe Kurjategija idealiseerimine või rahustamine, vägivallatseja veendumuste süsteemi ja põhjenduste aktsepteerimine
7
Pange tähele “somatiseerumist” või stressist põhjustatud füüsilisi haigusi. Otsige füüsilisi sümptomeid, mida ei saa seletada mõne muu seisundiga. CPTSD-ga inimestel võivad olla järgmised sümptomid: migreen Lihasvalud TMJ Kõhuvalu Krooniline valu
8
Mõelge sellele, kuidas inimene maailma näeb. CPTSD võib mõjutada seda, kuidas keegi tajub ümbritsevat maailma. Halbade kogemuste tõttu võivad nad hakata ootama ümbritsevatelt inimestelt julmust või isegi väärkohtlemist. Uskudes, et maailm on julm koht Lootuse või usu kaotamine
9
Võtke arvesse, et CPTSD-ga inimesel ei pruugi olla kõiki võimalikke sümptomeid. Kui kellelgi on enamik, kuid mitte kõik, sümptomid, tasub siiski arsti poole pöörduda ja CPTSD on tõenäoline.
10
Vältige tõelise probleemi tähelepanuta jätmist. Trauma üle elanud inimesed halvustavad sageli seda, mida nad on läbi elanud, ja see hõlmab ka CPTSD-ga inimesi. Ärge jätke probleemi kõrvale, sest see kõlab vähem tõsisena kui see, mida mõned teised inimesed on läbi elanud. Kui CPTSD kirjeldab teie kogemust ja aitab teil mõista teie sümptomeid ja kuidas paraneda, siis ärge jätke seda tähelepanuta. Teil võib siiski olla CPTSD, isegi kui… Füüsilist vägivalda ei olnud. Vägivallatseja oli mõnikord või isegi enamiku ajast täiesti tore, te pole kindel, et see oli väärkohtlemine.Teised inimesed kogesid sarnaseid halbu olukordi ja neid ei traumeeritud (Mõned inimesed on haavatavamad traumadele kui teised.) Kurjategija tõesti armastab sind. Teistel inimestel oli see hullemini
11
Eristage CPTSD-d tavalisest PTSD-st. Kui CPTSD põhjustab korduv kokkupuude traumaga, siis PTSD tekib tavaliselt lühiajalise trauma või üksiku traumaatilise sündmuse tõttu. Mõlemad häired hõlmavad trauma uuesti kogemist, traumat meenutavate inimeste või olukorra vältimist ja püsivat ohutunnet. CPTSD sisaldab ka kolme peamist sümptomit, mida PTSD puhul ei esine: Emotsionaalne düsregulatsioon: emotsioonid tõusevad või tasandatakse Negatiivne enesehinnang Häiritud suhted (eriti isolatsioon)
12
Eristage CPTSD-d teistest ärevushäiretest. CPTSD on ühte tüüpi ärevushäire koos PTSD, OCD, sotsiaalse ärevuse, foobiate, paanikahäire ja generaliseerunud ärevusega. CPTSD-d põhjustab korduv kokkupuude traumaga ja jagab sümptomeid teatud tüüpi ärevusega. CPTSD-ga inimestel võib olla ka muid häireid. Näiteks võib ühel CPTSD-ga inimesel olla ka paanikahäire ja nõeltefoobia.
13
Eristage CPTSD-d piiripealsest isiksusehäirest (BPD). Mõlemad seisundid võivad hõlmata meeleolumuutusi, traumade ajalugu ja dissotsiatsiooni. Kuigi häired on sarnased, on BPD üldiselt kaootilisem ja seotud hülgamishirmuga, samas kui CPTSD-ga kaasneb tavaliselt järjekindlam kurbus ja eraldatus. Hülgamine: BPD-ga inimestel on tugev hülgamishirm ja nad püüavad meeleheitlikult hülgamist vältida. . CPTSD-ga inimesed ei karda ilmtingimata hüljamist.Varasemad suhted: BPD-ga inimestel on tavaliselt olnud ebastabiilsed ja kaootilised suhted, samas kui CPTSD-ga inimesed on järjekindlamalt endassetõmbunud.Identiteedi: BPD-ga inimestel on sageli väga ebastabiilne enesetunne. CPTSD-ga inimestel on tavaliselt stabiilsem, kuid negatiivne enesetunne.
14
Eristage CPTSD-d vältivast isiksusehäirest (AvPD). Mõlemad tingimused hõlmavad eraldatust, madalat enesehinnangut, usaldamatust teiste vastu ning raskusi suhtlemisel ja lähisuhetes. CPTSD ja AvPD erinevuste tegemine võib olla keeruline. Mõelge… Sotsiaalsed hirmud ja vältimine: AvPD sotsiaalsed hirmud võivad olla nii äärmuslikud, et tavalised toimingud (nt toidukaupade ostmine või bussiga sõitmine) muutuvad keeruliseks või võimatuks. Nad võivad võimaluse korral vältida majast lahkumist. CPTSD-ga inimesed võivad neid ülesandeid teha ja tunda tõsist hirmu alles siis, kui vallandub emotsionaalne tagasilöök. Riski vältimine: AvPD-ga inimesed kalduvad vältima sotsiaalseid riske. CPTSD-ga inimesed kalduvad vältima kõike, mis meenutab neile nende traumat (mis võib, aga ei pruugi hõlmata sotsiaalseid riske). Meeleolu: CPTSD-ga inimestel võib esineda meeleolumuutusi ja äärmuslikku või pärsitud viha. Meeleolukõikumised ei kuulu AvPD-sse. Tundlikkus kriitika suhtes: AvPD-ga inimesed on kriitika suhtes väga tundlikud. CPTSD-ga inimesed võivad olla selle suhtes tundlikud või mitte, olenevalt sellest, kas see on seotud nende traumaga.
15
Eristage CPTSD-d autismist. Nii CPTSD kui ka autism hõlmavad suhtelist eraldatust, tugevaid ja/või pärsitud emotsioone, raskusi suhete loomisel, emotsionaalseid puhanguid, organiseerimatust, vajadust rutiini järele ja suuremat enesehinnanguprobleemide riski. Need võivad alguses tunduda sarnased, kuid neil on väga erinevad põhjused: CPTSD on traumaga seotud häire ja autism on arengupuue. Põhjus: CPTSD on põhjustatud lapsepõlves või hiljem kogetud ebasoodsatest kogemustest. Autism on kaasasündinud, selle tunnused tuvastatakse juba raseduse teisel trimestril. (Kuid autistlikel inimestel on suurem oht kogeda väärkohtlemist, mis võib vett veelgi sogastada.) Korduvad liigutused: autistlikud inimesed on tavaliselt loomult närvilised, ka siis, kui nad on rahulikud, ja võivad nalja pärast niheleda. CPTSD-ga inimesed võivad stressireaktsioonina ainult korduvalt närvi ajada. Sotsiaalsed mured: autistid kogevad sotsiaalseid raskusi peamiselt sotsiaalse segaduse ja teiste poolt valesti hinnatud tõttu. CPTSD-ga inimesed kogevad tavaliselt raskusi peamiselt hirmu või tujukuse tõttu. Ülekoormus: autistidel võivad olla sensoorsed probleemid ja nad võivad liigse sensoorse sisendi tõttu olla ülekoormatud. Mõnikord tundub see paanikahood ja mõnikord lihtsalt “tundlik” või “valiv”. CPTSD-ga inimestel võivad tekkida paanikahood ülivalvsuse või trauma vallandaja tõttu. Uni: autistlike inimeste keha ei pruugi toota piisavalt melatoniini, mistõttu on raskem uinuda. Melatoniinilisandid parandavad selle sageli. CPTSD-ga inimesed võitlevad stressi tõttu unega. Autismi tunnused: Autismidel on arengupeetusi ja veidrusi ning neil on intensiivselt kirglikud huvid. Need ei ole CPTSD osa.
16
Olge ettevaatlik, et kiinduda liiga varakult ühe diagnoosiga. Enesediagnostika ei ole alati täpne ja enne järelduste tegemist on hea saada ekspertarvamus. Võimalik, et see, mida näete, pole CPTSD, vaid mõni muu sarnane häire. Jää võimalustele avatuks. Isegi kui see ei osutu CPTSD-ks, ei tähenda see, et probleem pole tõeline või et traumat pole kunagi juhtunud. Arstidel on tavaliselt (kuid mitte alati) õigus. Kui arvate, et diagnoos võib olla vale, rääkige sellest. Nad vajavad täpse diagnoosi tegemiseks palju teavet.
17
Koguge materjale, mis aitavad diagnoosida. Inimese sümptomite üleskirjutamine võib olla väga kasulik, kuna nimekirja saab diagnoosimise hõlbustamiseks arstile näidata. Samuti aitab see tagada, et te ei unusta midagi, mida soovite mainida. Internetis pole palju CPTSD eneseteste, mis aitavad teil valmistuda. Abiks võib olla selle Selgitatud artikli väljatrükkimine ja ring või tõstke esile kõik märgid, mida inimene näitab. Kirjutage sümptomid üles isegi siis, kui need ei ühti CPTSD profiiliga. Võimalik, et inimesel on CPTSD asemel midagi muud või lisaks CPTSD-le midagi muud. Õige abi saamiseks on oluline täpsus.
18
Külastage arsti või vaimse tervise spetsialisti. CPTSD on meditsiiniline seisund ja seda saab ravida. Arst võib anda diagnoosi või suunata teid spetsialisti juurde, kes suudab. Ekspert aitab teil probleemi diagnoosida ja seejärel teiega rääkida, kuidas seda ravida. Kuna CPTSD-ga inimene elab traumat pidevalt uuesti läbi, ei saa paranemine iseenesest toimuda. Ravi saamine on taastumiseks oluline.