Anoreksia on söömishäire, mis on levinud teismeliste, eriti noorte tüdrukute seas, kuna ligikaudu 90–95% anoreksia all kannatajatest on noored tüdrukud ja naised. See söömishäire võib tuleneda ühiskonna survest tunduda kõhn või teatud kehakaal, isiklikest teguritest, nagu geneetika või bioloogia, ja isiksuse teguritest, nagu ärevus, stress või trauma. Anoreksia kõige levinum sümptom on äärmine kõhnus või kaalulangus. Siiski on ka muid füüsilisi ja käitumuslikke märke, mida saate oma väikese tütre või naissoost sõbra juurest otsida, et teha kindlaks, kas nad võitlevad anoreksiaga. Kui neil ilmneb mõni neist sümptomitest või tunnustest, peaksite soovitama neil selle potentsiaalselt eluohtliku haiguse raviks otsida.
1
Pange tähele, kui ta näib olevat alakaaluline, väljaulatuvate luudega ja sissevajunud välimusega. Ekstreemse kaalukaotuse üks peamisi sümptomeid on väljaulatuvad luud, eriti rangluud ja rindkere luud. See on tingitud keharasva puudumisest tema kehal, mille tulemuseks on luude eraldumine naha all. Tema nägu võib olla ka sissevajunud, väljaulatuvate põsesarnadega ning ta võib tunduda liiga kahvatu või alatoidetud.
2
Kontrollige, kas ta tundub väsinud, nõrk või kogeb minestamist. Liiga vähe söömine teatud aja jooksul võib põhjustada väsimuse märke, nagu pearinglus, minestushood ja võimetus tegeleda mis tahes füüsilise tegevusega. Anoreksiaga inimestel võib olla raskusi ka voodist tõusmisega või igapäevaste ülesannete täitmisega, kuna tal on väga vähe energiat, kuna ta ei söö korralikult või ei söö üldse.
3
Pange tähele, kui tema küüned tunduvad rabedad ja juuksed murduvad kergesti või hakkavad välja kukkuma. Toitainete puudumise tõttu võivad tema küüned kergesti murduda või tunduda rabedad. Samuti võivad tema juuksed tükkidena välja kukkuda või murduda kergesti suurteks tükkideks. Veel üks teadaolev anoreksia sümptom on peenikeste udukarvade tekkimine näol ja kehal, mida nimetatakse lanugoks. See on tingitud keha katsetest püsida soojas, hoolimata toitainete ja energia puudusest söömise ja toidu kaudu.
4
Küsige temalt, kas tal on menstruaaltsükli häired või ei tule menstruatsiooni. Paljudel noortel naistel, kes kannatavad anoreksia käes, ei tule menstruatsioon või neil on ebaregulaarne menstruaaltsükkel. 14–16-aastastel tüdrukutel nimetatakse seda haigusseisundit amenorröaks või puudumisteks. Kui noorel tüdrukul tekib söömishäire, näiteks anoreksia tõttu amenorröa, on tal oht muude terviseprobleemide tekkeks ja ta peaks kohe pärast seda arsti poole pöörduma. võimalik.
5
Pange tähele, kui ta keeldub söömast või järgib väga piiravat dieeti. Anorexia nervosa on söömishäire, mille all kannatav inimene keeldub söömast, püüdes saavutada teatud kehakaalu. Kui inimene on hädas anoreksiaga, keeldub ta sageli söömast või mõtleb välja vabandusi, miks ta süüa ei saa. Ta võib ka söögikordi vahele jätta või teeselda, et on söönud, kuigi tegelikult pole. Kuigi ta võib tunduda näljane, võib ta oma nälga eitada ja keelduda söömast. Samuti võib ta luua endale väga piirava dieedi, olgu selleks siis kalorite lugemine, nii et ta sööb oluliselt vähem kaloreid kui keha nõuab või sööb ainult madala rasvasisaldusega toite. mis tema arvates ei too kaasa kaalutõusu. Neid peetakse “ohututeks” toitudeks ja neid võib kasutada ettekäändena, et näidata, et ta sööb, kuigi tegelikult sööb ta palju vähem, kui ta peaks tervisliku toitumise säilitamiseks sööma.
6
Olge teadlik kõigist rituaalidest, mida ta söömise ümber arendab. Paljud noored tüdrukud, kes kannatavad anoreksia all, töötavad välja toidurituaalid, et säilitada kontroll söömise ajal. Ta võib toitu taldrikul ringi lükata, et jätta mulje, nagu oleks ta sõi, või ta võib oma toitu noppida, kuid tegelikult ei söö taldrikul olevat toitu. Ta võib ka oma toidu väikesteks tükkideks lõigata või toitu närida ja seejärel välja sülitada. Tal võib olla ka toidurituaal, kus ta pärast söömist oksendab. Pange tähele, kui ta läheb pärast iga sööki vannituppa ja tal on probleeme hammaste lagunemise või halva hingeõhuga, mis on mõlemad põhjustatud oksehappest.
7
Kontrollige, kas ta treenib liiga palju või tal on ekstreemne treeningrutiin. Tõenäoliselt on see tingitud soovist säilitada kontroll oma kehakaalu üle ja tunda, et ta suudab oma kaalulangust säilitada. Paljud anoreksia all kannatajad keskenduvad äärmuslikult oma treeningrežiimile ja võivad oma kehakaalu säilitamiseks treenida iga päev või mitu korda päevas. Samuti peaksite tähelepanu pöörama sellele, kui ta suurendab oma treeninguid, kuid tema isu pole suurenenud või ikka ei söö üldse. See võib olla märk, et tema anoreksia süveneb ja ta püüab säilitada kontrolli oma treeningrežiimi üle, et oma kehakaalu kontrollida.
8
Pange tähele, kui ta kaebab oma kehakaalu üle või alandab oma välimust. Anoreksia on ka psühholoogilisel tasandil avalduv häire, kus haige kaebab pidevalt oma kehakaalu üle või alandab välimust. Ta võib seda teha juhuslikult, kui vaatab peeglisse, või võib ta oma välimusega vaeva näha, kui lähete koos ostlema või avalikult välja. Ta võib rääkida ka sellest, kui ülekaaluline või ebaatraktiivne ta välja näeb ja kuidas ta soovib kõhnemat keha isegi siis, kui ta tundub kõhn. Ta võib ka harjutada “kehakontrolli”, kus ta kaalub end korduvalt, mõõdab vööümbermõõtu ja kontrollib keha. Ka paljud anoreksia all kannatajad kannavad kottis riideid, et varjata oma keha või vältida oma kaalu märkamist.
9
Küsige temalt, kas ta võtab dieeditablette või kaalulangetamise toidulisandeid. Kaalu langetamiseks võib ta protsessi kiirendamiseks võtta dieeditablette või kaalulangetamise toidulisandeid. Nende ainete kasutamine on suur osa kaalutõusu ja kaalukaotuse kontrolli all hoidmisel. Ta võib võtta ka lahtisteid või diureetikume, mis on ravimid, mis aitavad kehast vedelikku eemaldada. Tegelikult on neil ravimitel vähe mõju toiduga omastatavatele kaloritele ja see ei mõjuta tema kehakaalu.
10
Pange tähele, kui ta eemaldub sõpradest, perekonnast ja sotsiaalsetest olukordadest. Sageli käib anoreksiaga käsikäes depressiooni, ärevuse ja madala enesehinnanguga, eriti noorte tüdrukute puhul. Anoreksiaga inimene võib isoleerida end sõpradest ja perekonnast ning vältida sotsiaalseid olukordi või tegevusi. Ta võib keelduda osalemast tegevustes, mida ta varem nautis, või eemalduda sõprade või pere lähedusest, et olla elevil koos veetmast. Tema anoreksia võib hakata mõjutama tema koolitulemusi, tema võimet suhelda eakaaslastega ja võime täita ülesandeid oma töökohal või kodus. Need muutused käitumises võivad olla märgid, et ta võib hädas olla anoreksiaga ning vajab teie tuge ja abi, et selle haiguse vastu ravi otsida.