Esmane allikas on otsene konto sündmus. Näiteks ajalehed, kirjad, päevikud, fotod, visandid, muusika ja kohtuasjade protokollid. Ajaloolased, üliõpilased ja professionaalsed teadlased peavad esmaseid allikaid hoolikalt analüüsima, kuna need on tavaliselt vaid ühe inimese kogemused.
1
Lugege läbi kõik dokumendiga kaasas olevad sissejuhatavad materjalid. Kui olete leidnud esmase allika arhiivist või võrgust, võib seal olla dokumendikomplekti lühike kokkuvõte. Kui loete peamist allikat, mille teie õpetaja või professor teile andis, võib seal olla sissejuhatava materjali lõik. Kui sissejuhatavat materjali üldse pole, pöörake suurt tähelepanu pealkirjale, autorile ja kuupäevale. Näiteks kui teie õpik sisaldab 1840. aastal kirjutatud lõunapoolse orjapidaja päevikusse, võib sissejuhatav materjal teile öelda, kui palju orje ta pidas. või kus oli tema istandus.
2
Tehke kokkuvõte. Esmased allikad on sageli väga tihedad ja paljud on täis kõnepruuki. Mõnikord, eriti kui töötate vanema dokumendiga, satute sõnade ja fraasidega, mis on teile võõrad. Lugemise ajal kokkuvõtete tegemine aitab teil jälgida, mida dokument ütleb. Kirjutage iga lõigu või vähemalt iga lõigu lõppu (kui see on pikem tekst) lühike 5–10-sõnaline kokkuvõte. Võib-olla algab orjapidaja päevik lõiguga, mis käsitleb põllukultuure, mida ta kavatseb sel aastal istutada. Teie kokkuvõte võiks lihtsalt öelda: “Põllukultuurid = tubakas, nisu, mais.” Täpppunktid, märksõnad ja loendid on selleks suurepärane viis. Pika teksti uuesti kopeerimine otse veeristele ei ole tõenäoliselt nii kasulik. Kaaluge kiirsketš kirjaliku kokkuvõtte asemel.See ei pea olema midagi uhket.Venni diagrammid, diagrammid, kriipsujukud jne on suurepärased.
3
Esitada küsimusi. Kui midagi ei ole mõtet, kirjutage oma küsimus selle kohta. Kui mõni osa tekstist tekitab soovi rohkem teada saada, kirjutage oma küsimus selle kohta üles. Kui jõuate orjapidaja päevikusse ühe tema orja haigestumise kohta, võite kirjutada: “Kes vastutab selle istanduse tervise eest? Orjad? Või orjapidaja naine?â€
4
Loo ühendusi. Oluline on asetada dokument muude asjade konteksti, mida teate. Võite proovida luua seoseid teiste tekstide, loengute (eriti kui analüüsite klassi allikat), oma elu või praeguste sündmustega. Võib-olla nägite filmi “Kaksteist aastat orjana”. Orjapidaja päevik tuletab meelde stseeni filmist. Märkige üles filmi pealkiri ja võib-olla stseeni lühikirjeldus.
5
Tee järeldusi. Tekstidel on alati kaudne tähendus. Lugege “ridade vahelt” ja kirjutage üles oma spekulatsioonid ja järeldused. Kui orjapidaja päevikus oli lõik tema pojast ja tütrest ning sellest, kuidas ta muretseb selle pärast, et tütar leiab mehe, kuid on õnnelik, et suudab oma elatist tagada. poeg, võite järeldada, et tema poeg pärib istanduse. Märkige servadele oma järeldus: “Poeg pärib tõenäoliselt isalt.â€
6
Kirjutage üles kõik muu, millele te dokumenti lugedes mõtlesite. Pidage meeles, et märkuste tegemiseks pole tõesti vale viisi. Idee on panna kõik oma mõtted ja küsimused dokumendi kohta paberile.
7
Kirjutage üles kõik nähtavad eelarvamused. Eelarvamused on eelarvamused inimeste või asjade poolt või vastu. Igal esmasel allikal on oma eelarvamus. Sõna otseses mõttes ühelgi kunagi loodud allikal EI OLE eelarvamusi. Kui autor teeb inimrühma kohta laiaulatuslikke üldistusi, peaksite arvestama, et neil näib olevat eelarvamus selle rühma poolt või vastu. Kui te ei märka kohe mingeid eelarvamusi, liikuge edasi. Neid võib alguses olla keeruline leida. Näiteks kui orjapidaja märgib oma päevikusse, et “kõik Aafrika orjad näevad välja, tunnevad või käituvad teatud viisil, peaksite märkima allika rassilise eelarvamuse. Seejärel peaksite hoolikalt otsima teisi rassilise eelarvamuse elemente. eelarvamus ei tähenda, et peate allika välja viskama ja seda kasutamata jätma. Selle asemel tähendab see, et peate kriitiliselt mõtlema sellele, mida see allikas teile selle looja kohta räägib.
8
Võrrelge esmast allikat teiseste allikatega. Mõelge sellele, mida olete lugenud õpikutest või kuulnud loengutes teie esmase allikaga seotud teemadel. Küsige endalt: “Mis, kui üldse, tundub selle allika puhul ebatõene/ebatõenäoline/ebaselge/usumatu?” ja “Kuidas see on võrreldav sellega, mida ma tean teistest allikatest? Kas see toetab neid allikaid või on nendega vastuolus?“ Võib-olla mainitakse orjapidaja päevikus olevas sissekandes, et kõik tema orjad on hea tervise juures, on harva haiged. Kontrollige oma õpikut ja loengukonspekte, et saada teavet antebellumi istandustes orjadele pakutava tervishoiu kohta. Kas tema sissekanne tundub täpne? Kas ta võib olla erand reeglist või on tal põhjust valeväiteid kirjutada?
9
Mõelge, kes on autor. Kaaluge nende sugu, rassi, klassi, karjääri, asukohta jne. Kas mõni neist teguritest paneb teid kahtlema allika usaldusväärsuse suhtes? Näiteks valge lõunamaa orjapidaja, kes kirjutas 1840. aastal oma orjadest, kasutas tõenäoliselt mõnda rassism ja rassiline eelarvamus. Eliitmehena oleks tal ka klassi- ja sooline eelarvamus. Pidage neid eelarvamusi lugedes meeles. Isegi kui teete kindlaks, et see, mida orjapidaja oma orjade kohta ütleb, ei ole usaldusväärne teave, saate tema kirjutatu põhjal siiski teada orjapidaja enda kohta.
10
Võtke arvesse autori eesmärki ja sihtrühma. Mõelge eriti nende motiividele ja sellele, kas see võis mõjutada nende kirjutatut. Võib-olla õppisite klassis, et 1800. aastatel oli päevikutel teistsugune eesmärk kui praegu. Selle asemel, et salvestada isiklikke mõtteid, kirjutati need avalikuks tarbimiseks pärast autori surma. Seda silmas pidades võiks mõelda, et orjapidaja tahtis oma päevikusse roosilise pildi maalida. Küsige endalt, kes lõi allika ja miks? Kas see loodi hetkehoo, rutiinse tehingu või läbimõeldud, tahtliku protsessi kaudu? Kas allika looja räägib suurema hulga inimeste eest või lihtsalt enda eest ?Kas looja soovis teisi teavitada või veenda? (Vaadake tähelepanelikult sõnu allikas. Sõnavalikud võivad teile öelda, kas sisulooja püüdis olla objektiivne või veenev.) Kas loojal oli põhjust olla aus või ebaaus? Kas allikas oli mõeldud avalikuks või privaatseks?
11
Mõelge, millal allikas kirjutati. Mõnikord, kui esmane allikas loodi isegi veidi aega pärast sündmuse toimumist, on inimesel, kes vaatab sündmusele tagasi, teistsugune vaatenurk, kui ta oleks loonud sündmuse ajal allika. Orjapidaja päeviku sissekanne selle kohta, mida ta tegi eile, on tõenäoliselt faktiliselt täpsem kui sissekanne, mis meenutab tema lapsepõlve.
12
Analüüsige üldist usaldusväärsust. Pidage meeles, et isegi kui avastate, et autoril oli tõenäoliselt põhjust olla vale, võib allikast siiski kasu olla. Näiteks kuigi te ei pruugi ühe orjapidaja 1840. aasta päevikut lugedes teada saada tõeseid fakte lõunamaa orjade elu kohta, saate õppige (valgete orjapidajate) rassiliste eelarvamuste kohta 1840. aastal.
13
Mõelge, kuidas teadlane seda allikat kasutada võiks. Milliste uurimuste/teemade puhul see abiks oleks? Mille suhtes peaks teadlane seda allikat kasutades ettevaatlik olema? Orjapidaja päevik oleks väga kasulik neile, kes kirjutavad 19. sajandi lõunamaa aadelkonna ideedest ja ideaalidest. See võib isegi olla kasulik kellelegi, kes jälgib orjanaiste istanduste tervishoius osalemise ajalugu, kuid seda teemat uuriv inimene peaks olema väga ettevaatlik, et orjapidaja eelarvamusi tähele panna ja sellega arvestada.
14
Kirjutage või rääkige allikast. Olenemata sellest, kas analüüsisite klassiarutelu, essee või isiklikuks tarbeks esmast allikat, saate allika usaldusväärsuse kohta õpitut kasutada sellest teadlikumalt kirjutamiseks või rääkimiseks. Kirjutades või rää