Ajaleheartikleid kirjutavad ajakirjanikud ja reporterid avalikkuse teavitamiseks. Uudised kajastavad jooksvaid sündmusi ja on tavaliselt ajatundlikud, nii et need kirjutatakse varsti pärast vahejuhtumi või sündmuse toimumist. Võite analüüsida keelt ajalehtedes klassi ülesande osana või viisina oma uudiste kirjutamise oskuste parandamiseks. Alustuseks vaadake uudise artikli pealkirja. Seejärel saate ajalehekeele paremaks mõistmiseks uurida artikli sisu, keskendudes struktuurile, pingele, häälele, retoorikale ja toonile.
1
Otsige pealkirjast nimisõnu ja tegusõnu. Paljud pealkirjad sisaldavad nimisõnu ja tegusõnu. Mõned pealkirjad sisaldavad ainult nimisõnu ja mitte tegusõnu. Seda tehakse selleks, et pealkirjad oleksid lühikesed ja täpsed. Näiteks võite näha pealkirja, mis koosneb nimisõnadest, nagu “PM tagasiastumine pettuse eest”.
2
Kontrollige, kas pealkiri koosneb nimisõnade jadast. Mõnel juhul tehakse pealkiri 3–4 nimisõna ühendamisel, et saada “nimisõnastring”. Nimisõnastringi paremaks mõistmiseks proovige lugeda pealkirja tagurpidi. Järjestage nimisõnad ümber lauseks. Näiteks võite võib olla pealkirjaga “Fordi soovituse kliendi kaebus”. Seejärel saate pealkirja tagasi lugeda, et teha lause nagu “Klient esitas kaebuse Fordi autode suunamisprogrammi kohta.”
3
Pange tähele, kas pealkirjas ei ole selliseid artikleid nagu “a,†“an,†või “the.†Muud fraasid, mida peetakse ekstra, nagu “mõned”, “mõned” või ” paljud” jäetakse tavaliselt ka ajalehtede pealkirjadest välja, et need oleksid lühikesed ja täpsed. Näiteks võite lugeda pealkirja “Naaber näeb naise hüppamist”. Kui lisate pealkirjadesse artikleid, võite saada lause nagu “Naaber nägi naist hüppamas.” Teine näide on pealkiri “Majaomanikud kardavad uut üleujutust”. Selle asemel, et öelda “Mõned majaomanikud” või “Paljud majaomanikud”, on pealkiri ütleb lihtsalt: “Majaomanikud esitavad kõige olulisemad üksikasjad.
4
Otsige pealkirjast tegusõna muudatusi. Kui tegusõnad ilmuvad pealkirjades, kohandatakse neid tavaliselt nii, et pealkiri kõlaks vahetumalt. Selle asemel, et kirjeldada minevikus toimunud sündmusi minevikuvormis tegusõnaga, kasutab ajaleht pealkirjas oleviku verbi.’Näiteks võite lugeda pealkirja nagu “Professorid kaotavad liidu võitluse”. See tähendab, et professorid kaotasid. võitlus liidu loomise nimel, nagu see just juhtus minevikus. Ajaleht kirjeldab ka sündmusi, mis juhtuvad verbidega nagu “to”. Näiteks pealkiri “Nicolas Cage külastab Portlandit” tähendab et näitleja Nicolas Cage külastab lähiajal Portlandi.
5
Kontrollige, kas pealkirjas on sõnamäng. Mõned pealkirjad sisaldavad sõnu, mis võivad tähendada kahte asja korraga. Neid sõnu nimetatakse sõnamänguks. Sageli tehakse sõnamänge ja sõnamänge, et anda pealkirjale lõbus või meelelahutuslik toon. Näiteks võib teil olla pealkiri nagu “Saarma hävitamine”. See on mäng sõnaga “saarmas”, kuna see võib kõlada nagu “ütlema”. .â€Teine näide on pealkiri “Venemaalt…Kinnastega”. See pealkiri on sõnamäng kuulsa James Bondi filmi “Venemaalt armastusega” kohta ja mängib sõna “armastus” kasutades “kindad
6
Otsige alliteratsiooni. Alliteratsioon on see, kui sama heli korratakse järjest. Sageli koosnevad alliteratsiooni kasutavad pealkirjad sõnadest, mis algavad sama tähega. Ajalehed kasutavad alliteratsiooni, et muuta pealkiri meeldejäävamaks ja meeldejäävamaks. Näiteks võib teil olla pealkiri, nagu “Inimene teeb massilist mereloomamaja.” See kasutab alliteratsiooni koos heliga “m. Teine näide on pealkiri: “Unine õmbleja saadab linna sajandipikkusesse edasilükkamisse.” See kasutab alliteratsiooni heliga “s.”.
7
Pealkirja lugemisel küsige “kes”, “mis”, “kus” ja “miks”. Hea ajalehe pealkiri vastab vähemalt ühele või kahele 4-st W-st (“kes”, “mis”, “kus,” ja “miks”. Proovige vastata kõigile nendele küsimustele, kasutades ainult artikli pealkirja. Näiteks võib teil olla pealkiri nagu “Inimene teeb tohutut mereloomamaja”. “Kes oleks mees, siis “mis oleks suur mereloomakoda ja “kus” oleks tõenäoliselt kuskil vee lähedal, nagu pealkiri viitab “merendusele”. Teine näide oleks pealkiri “Une õmbleja saadab linna sajandipikkusesse edasilükkamisse.” “Kes on õmbleja, kes magab liiga palju, mis” on sajandi pikkune tukatus ja “kus” oleks linn.
8
Kasutage artikli sisu mõistmiseks pealkirja. Pealkiri peaks andma teile juhised selle kohta, mida artikli põhiosas arutatakse. Peaksite teksti lugemisel tagasi viitama pealkirjale, kasutades seda juhendina. Näiteks pealkiri “Kaheksa surnut, kui hooldekodu läheb pärast orkaani ilma vahelduvvooluta” annab vihje, et artikkel keskendub üksikasjadele 8 inimese hukkumisest hooldekodus ja selle seostest orkaaniga.
9
Tehke kindlaks, kus artikkel ajalehes asub. Veebiartiklid, mis on otsesed uudised, paigutatakse ajalehe jooksvate sündmuste või värskete uudiste sektsiooni. Arvamuslugudena või mõttelugudena kirjutatud artiklid loetletakse ajalehe Op-Ed rubriigis. Artikli asukoha kindlaksmääramine aitab teil teada saada, mida oodata artikli retoorika ja tooni osas. Näiteks jaotisesse Op-Ed paigutatud artikkel kirjutatakse tavaliselt reporteri vaatenurgast või vaatenurgast. See võib olla teatud positsiooni suhtes kallutatud ja sisaldada veenvat ja argumenteerivat retoorikat.
10
Analüüsige artikli LED-i või esimest rida. Artikli juhtjoon on võib-olla kogu artikli kõige olulisem rida. See võtab loo kokku ja arutleb selle üle, kes, mida, kus, millal ja kuidas. Tuvastage võtmesõnad ja fraasid, mis tunduvad olulised. Näiteks võite lugeda sellist teksti: “Esimene evakueeritu viidi kolmapäeval Memorial Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda, põgenedes hooldekodust, kus kliimaseade oli kadunud. orkaan Ike’i järgsed sombused päevad. Seejärel saate tuvastada võtmesõnad, nagu “evakueeritav”, “kiirabi”, “hooldekodu” ja “orkaan Ike”.
11
Otsige üles tundmatuid sõnu või fraase. Lugege artikkel üle ja tehke sõnad või fraasid, mida te ei tunne, ümber. Kasutage nende otsimiseks sõnaraamatut, et saaksite neid paremini mõista. Seejärel asetage defineeritud sõna lause konteksti, et saaksite sellest paremini aru. Näiteks võite kohkuda sellise sõnaga nagu “evakueeritav”. Seejärel saate selle otsida ja asetada selle teksti konteksti. lauset, et saaksite lausest tervikuna paremini aru.
12
Kontrollige aktiivset häält. Enamik ajaleheartikleid kasutab aktiivset häält, kus subjektiks on alati see, kes tegutseb lauses või teeb toimingut. See hoiab artikli kohese ja lugejaid köitvana. Näiteks võite lugeda artiklist sellist rida nagu “Tuletõrje- ja päästeüksused kiirustasid hooldekodu enam kui 100 elanikku välja.” See on aktiivne, kuna see näitab tuletõrje- ja päästeüksused teevad aktsiooni, “kiirustamas…elanikke välja.â€
13
Määrake artiklis kasutatud ajavorm. Ajaleheartikkel kasutab minevikuvormi, et kirjeldada hiljuti, minevikus toimunud sündmust. See kasutab olevikuvormi, et arutada sündmust, mis juhtub lähitulevikus. Näiteks kui teil on artiklis selline lause nagu “Kokku kaheksa oli surnud”, tähendab see, et artikkel on minevik. Kui teil on selline lause: “Linn plaanib järgmisel aastal uue kõnnitee avada”, tähendab see, et artikkel on olevikuvormis.
14
Võtke artikkel oma sõnadega kokku. Kui tunnete, et mõistate hästi artiklis kasutatud keelt, proovige kirjutada artiklist oma sõnadega 1-2 lauseline kokkuvõte. Keskenduge artikli põhidetailidele. Kasutage kokkuvõtte kirjutamisel artikli pealkirja ja juhtmärki. Näiteks võite kirjutada: “See artikkel räägib kaheksast inimesest, kes surid hooldekodus, kui orkaani ajal vool kaotas. See kasutab minevikku. pingeline ja aktiivne hääl selle sündmuse arutamiseks.â€
15
Otsige väiteid, mis näitavad erapoolikust. Kontrollige väiteid, mis algavad sõnadega “Ma usun” või “Ma olen arvamusel, et” kuna need on märgid, et reporter esitab oma vaatenurga. Ajakirjanik võib kallutatuse näitamiseks kasutada ka selliseid väiteid nagu “Olen selles kindel” või “Mulle on selge, et”. Reporter võib näidata ka erapoolikust, esitades retoorilisi küsimusi, mis illustreerivad tema seisukohta või argumenti. Näiteks võivad nad kirjutada: “Miks meil on selles riigis vaja rangeid abordiseadusi?” või “Mis mõte on kulutada miljoneid uuele spordiareenile?”
16
Tuvastage hüperboolne keel. Hüperboolne keel liialdab olukorra reaalsust, nii et see on lugeja jaoks šokeerivam. Reporterid kasutavad hüperboolset keelt, et näidata oma seisukohta ja tõmmata lugeja tähelepanu. Samuti kasutavad nad mõnikord hüperboolset keelt, et anda artiklile humoorikas ja vaimukas toon. Näiteks võite kohata lauset: “Linnapea pistaks silmad välja, enne kui lubab uusi teid ehitada.” See on ilmselgelt liialdus ja reporter teeb seda, et hoida lugejat kaasas ja näidata oma seisukohta.
17
Otsige klišeesid. Klišeed on fraasid, mis on muutunud nii tuttavaks, et on kaotanud oma tähenduse. Ajakirjanikud võivad kasutada klišeesid, et mõte kiiresti ja lihtsalt lugejateni jõuda. Neid kasutatakse ka siis, kui reporter üritab keerulist punkti juurdepääsetaval viisil demonstreerida. Näiteks võite märgata klišeed: “Võite hobuse vette viia, kuid te ei saa teda jooma panna”. Seejärel võite mõelda, mida reporter selle klišee abil lugejale demonstreerida püüab.
18
Kontrollige argumendi toetuseks kasutatud tõendeid või allikaid. Ajakirjanikud kasutavad argumendi toetuseks tõendeid. Tõendusmaterjaliks võib olla statistika, tsitaat allikast või isegi graafik. Nad võivad saada oma väite toetuseks ka eksperdiarvamuse. Näiteks võite märgata ridu, mis algavad sõnadega “Vastavalt uuele uuringule” “Uus uurimisaruanne illustreerib” või “Eksperdid ennustavad” ¦â€. Reporter võib kasutada ka tsitaati allikast, näiteks “Teeme olukorra ohjeldamiseks kõik endast oleneva,” ütles politseiülem pressikonverentsil.â€
19
Tuvastage artiklis olevad vihjed. Allusioonid viitavad tuntud teostele või ajaloosündmustele. Ajakirjanikud kasutavad neid lugeja positiivsete või negatiivsete tunnete esilekutsumiseks. Need võivad viidata hetkele ajaloos, et ühendada praegune sündmus minevikuga. Näiteks võib reporter vihjata dr Martin Luther King juuniorile, kui arutleb Aafrika-Ameerika kogukonnas tõusva aktivistijuhi üle. See tekitaks siis aukartust ja aukartust aktivisti vastu, sarnaselt sellele, kuidas lugeja võib tunda dr Martin Luther King Jr.
20
Otsige kaasavat keelt. Reporter võib kasutada kaasavat keelekasutust, näiteks “meie” või “meie”, et lugeja tunneks, et ta on reporteriga samal poolel. Kaasav keelekasutus paneb lugeja tundma, et ta on kaasatud reporteri argumendisse või vaatenurka. Reporter võib inimrühma välistamiseks kasutada ka eksklusiivset keelt, nagu “nad” või “nemad”. See võib tekitada lugejas tunde, et nad kuuluvad pigem “meie” kui “nende” hulka. Näiteks võite märgata sellist rida nagu “See ei pruugi meile meeldida, kuid meie perede turvalisus on või võite kohata lauset nagu: “Meie seisame vabaduse ja võrdsuse eest, samas kui nemad seisavad vihkamise ja tõrjutuse eest.”
21
Määrake artikli üldine toon. Uudisteartiklitel on tavaliselt autoriteetne toon. Artiklis kasutatud keele analüüsimine peaks aitama teil tuvastada reporteri tooni ja kavatsusi. Võite otsustada, et artikli toon on: Loogiline, kus artikkel on ratsionaalne ja mõistlik. See võib olukorra või sündmuse analüüsimiseks kasutada palju ekspertarvamusi ja tsitaate. Neutraalne, kus artikkel on erapooletu ja tasakaalustatud, ilma erapoolikusteta. Enamik sirgjoonelisi uudislugusid on toonilt neutraalsed. Kirglikud, kus artikkel on kirjutatud palju emotsioone ja isikupära. See võib näidata oma erapoolikust ja argumenteerida teatud punkti, puudutades lugeja emotsioone. Vaimukas, kus artikkel on humoorikas või satiiriline. See võib tunduda kergekäeline või keeleline. See võib püüda lugejat naerma ajada, kasutades hüperboolset keelt ja ebaisikulist või juhuslikku lähenemist.