Amortisatsioonivalemeid kasutatakse väärtuse arvutamiseks, mille ärivara igal kasutusaastal kaotab. Kõik kasutatavad amortisatsioonivalemid põhinevad erinevatel amortisatsioonimeetoditel, mis sõltuvad sellest, millist tüüpi vara amortiseerub. Kui valem on otsustatud, arvutatakse amortisatsioon, lisades kõnealuse vara maksumuse ja vara eeldatava eluea. Kolm populaarset amortisatsioonimeetodit on lineaarne meetod, kahaneva bilansi meetod ja aastate summa numbrite meetod.
Iga vara, mida ettevõte on omanud kauem kui aasta, kaotab kasutamise käigus oma väärtust. Seda arvestuspõhimõtet tuntakse amortisatsioonina ja see on ettevõtete jaoks ülioluline mõiste, kuna neil on lubatud kanda vara amortisatsiooni summa oma kasumiaruandesse kuluna, pakkudes seeläbi maksusoodustust. Erinevad amortisatsioonimeetodid sisaldavad amortisatsioonivalemeid, mille abil arvutatakse, kui palju vara igal aastal amortiseeritakse.
Amortisatsiooni lineaarne meetod pakub kõige lihtsamat amortisatsioonivalemit. Aastase amortisatsiooni arvutamiseks jagage lihtsalt vara maksumus eeldatavate kasutusaastatega. Näiteks ostetakse vara 2,000 USA dollari (USD) eest ja selle eluiga on hinnanguliselt viis aastat. Sel juhul jagatakse 2,000 USD-d viiega, mis tähendab, et selle vara aastane amortisatsioonikulu on 400 USD.
Kui lineaarne meetod võimaldab igal aastal sama amortisatsioonikulu, siis teised meetodid, nagu kahaneva bilansi meetod, võimaldavad suurimat amortisatsioonikulu vara esimesel aastal ja seejärel igal järgmisel aastal üha vähem. Kahaneva bilansi meetodi valem määratakse fikseeritud amortisatsioonimääraga, mis korrutatakse põhivara soetusmaksumuse jäägiga. Näiteks vara, mille maksumus on 1,000 USD ja mille amortisatsioonimäär on 40 protsenti, amortiseerub esimesel aastal 400 USD võrra või 1,000 USD korrutatuna 0.4-ga. Järgmisel aastal korrutatakse 0.4 vara maksumuse jäägiga, mis pärast esimese aasta amortisatsiooni on 600 USD, mis annab teisel aastal 240 USD amortisatsioonikulu.
Aastate summa numbrite meetodi puhul tuleb arvutamiseks liita objekti eluea aastate numbrid, et määrata igal aastal muutuv amortisatsioonimäär. Näiteks nelja-aastase elueaga vara annab numbrite summa, mis võrdub 10 või üks pluss kaks pluss kolm pluss neli. Esimese aasta määr on 0.4 ehk neli jagatud 10-ga, teise aasta määr on 0.3 ehk kolm jagatud 10-ga ning see protsess jätkub kõigil neljal aastal. Kui iga aasta määr on kindlaks määratud, korrutatakse see saldoga, et saada iga aasta amortisatsioonikulu.