Kuidas akorde lugeda

Kui soovite mängida mõnd muusikainstrumenti, eriti nööritud keelpilli (nt kitarr või ukulele), on akordide õppimine kohustuslik. Akordide lugemiseks ei pea te noodilugemist õppima – süsteem on palju lihtsam. Kui teate muusikaliste toonide suhet, saate akordi mängida lihtsalt selle nime teades. Närvitatud keelpillide puhul saate akordi mängimise väljaselgitamiseks kasutada ka akordikaarti.

1
Leidke akordi tabel selle akordi jaoks, mida soovite õppida. Kui õpite mängima keerdunud keelpilli, näiteks kitarri või ukulelet, saate akordide lugemiseks kasutada akordikaarte. Need diagrammid näitavad, kuhu asetate oma sõrmed oma instrumendile, et mängida konkreetseid akorde. Täht(ed) akordi tabeli ülaosas tähistavad akordi nime. Saate otsida Internetist kitarri akordikaarte, osta raamatu, mis sisaldab kõigi duuride ja mollide akordide graafikuid, või laadida oma telefoni alla tasuta rakenduse või mobiilseade.

2
Võrrelge vertikaalseid jooni oma instrumendi keelpillidega. Akordikaart koosneb vertikaalsetest joontest, millest igaüks tähistab teie instrumendil olevat keelt. Keeled esitatakse akordikaardil vasakult paremale selles järjekorras, nagu need ilmuvad teie pillile, kui hoiate seda enda ees nii, et keeled on teie poole. Näiteks kitarri akordikaardil on vertikaalne Tabeli kõige vasakpoolsem joon oleks teie instrumendi kõige jämedam E-keel. Parempoolses servas olev kuues vertikaaljoon oleks teie instrumendi kõige peenem E-keel. Mõnikord näete akordikaarte, mis on pigem horisontaalsed kui vertikaalsed. Vertikaalne esitlus on siiski kõige levinum. Kui näete horisontaalset akordidiagrammi, pidage meeles, et kõige peenem string on üleval, kõige jämedam aga all.

3
Tutvuge oma instrumendi rihmadega. Horisontaalsed jooned akordikaardil vastavad teie instrumendi joontele. Kõige ülemine joon, mis on tavaliselt jämedam kui teised jooned, tähistab teie fretboardi ülaosas olevat mutrit. Järgmine ärritumine on esimene ärritus. Ülejäänud plaadid on nummerdatud järjestikuses järjekorras. Akorddiagramm näitab tavaliselt ainult nelja esimest joont. Kui vaatate akordi tabelit, et näha suuremat ärritust, ei ole ülemist rida paksus kirjas. Näonumbrid jooksevad mööda külge, et anda teile teada konkreetsed kujutatud nöörid, et saaksite oma sõrmed fretboardile õigesti asetada. Kui mängite kitarri ja akord nõuab capot, näitab akordi tabel, millise võlli peaksite selle kinnitama. capo sisse, seejärel näidake graafiku servas olevaid numbreid.

4
Asetage sõrmed diagrammil olevatele punktidele. Mustad või värvilised punktid diagrammil näitavad, milliseid keeli tuleks akordi mängimiseks häirida. Iga sõrm on nummerdatud: 1 on teie nimetissõrm, 2 on teie keskmine sõrm, 3 on teie sõrmusesõrm ja 4 on teie roosa. Peaaegu kõigi kitarri akordide mängimiseks ei pea te pöialt kasutama. Harvadel juhtudel, kui pöial on vajalik, kasutatakse diagrammil T-tähte. Sõrmede numbrid trükitakse enamasti punkti sisse. Mõnel akordikaardil on need aga kirjutatud akordikaardi üla- või alaossa. Valige, milline kujundus on teie jaoks kõige mõistlikum. Barre-akordid on tavaliselt tähistatud pideva joonega, mis paikneb teie eeldatava löögi kohal. Enamikul juhtudel surute keelpilli nimetissõrmega, kuid mõned akordid võivad nõuda vahelduvat sõrmede võtmist.

5
Akordi mängimiseks tõmmake tabelis näidatud keelpilte. Diagrammi ülaosas on igal stringil sümbolid, mis annavad teile teada, millised stringid on valitud või stringitud selle akordi moodustamiseks. Kui stringi kohal on “X”, ärge seda stringi üldse mängige. Kui on “O”, mängige keel lahti ilma seda häirimata. Kõigil teistel keeltel on graafikus loetletud sõrmitus. Kui akord ei kõla, valige akordi sõrmitsemise ajal iga keel. Teil võib olla sõrm, mis vaigistab kogemata mõnda naaberstringi.

6
Harjutage skaalasid, et mõista intervalle ja nootidevahelisi seoseid. Igal duur- ja mollskaalal on akorditoonid, mis on samad noodid, mida mängitakse sama nimega akordi jaoks. Skaalat õppides õpite ka akorde. Põhiakordid koosnevad kolmest noodist: juurnoodist, skaala kolmandast noodist ja skaala viiendast noodist. Rikkalikumate akordide jaoks saab lisada intervalle. Kui teate skaalat, teate lisamiseks vajalikku nooti lihtsalt akordi nime vaadates. Näiteks kui akordi nimi on G6, lisage põhiakordi 3 noodile G-duur skaala kuuenda noodi.

7
Tuvastage juurnoot. Akordi nime esimene täht on juurnoot. Juurnoot on tavaliselt akordi madalaim noot ja toimib akordi alusena. Näiteks akordi “Gbmadd9” juurnoot on G flat. Lihtne akordi nimi, näiteks “C”, viitaks põhilisele C-duur akordile. Mõnikord näete pärast kaldkriipsu ( / ) madalamat nooti. See märkus ei ole juurnoot. Pigem peaksite juurnoodi asemel mängima seda nooti. Teisi noote mängite ikkagi algses akordis, mille nimi on enne kaldkriipsu.

8
Kasutage akordi nime, et leida teisi põhiakordi noote. Põhiakord koosneb kolmest korraga mängitavast noodist: skaala juurnoot, skaala kolmas noot ja skaala viies noot. Kui teate juba skaalat, saate kolmanda ja viienda noodi lihtsalt täita, lugedes akordi nime. Näiteks A-duur skaala koosneb nootidest A, B, C#, D, E, F# , G# ja A. A-duur akordi puhul mängiksite koos A, C# ja E.

9
Lisage intervall, kui see sisaldub akordi nimes. Kui olete oma skaalasid harjutanud, teate, milliseid noote mängida, kui akordi nimes sisalduvast põhiakordist on laiendusi. Need intervallid on tähistatud numbrite ja lühenditega. Oletame näiteks, et näete akordi nime “C6”. Teate, et juurnoot on C ja et akord on C-duur skaalal. C-duur skaala on C, D, E, F, G, A, B. Põhiakordi jaoks lisage C, E ja G mängimiseks kolmas ja viiendik. Akordi nimi “C6” näitab, et peaks lisama ka skaala kuuenda noodi. Nii et “C6” puhul mängiksite C, E, G ja A.

10
Lugege akordi nimi ette, et seda tunnetada. Kui õpite akorde lugema, on pool võitu õppida lugema sümboleid ja lühendeid, millest koosneb akordi nimi. Mõelge akordi nimele kui retseptile, kuidas oma akordi ehitada. Tähed, numbrid, lühendid ja sümbolid on kõik koostisosad, mida segusse lisada. Tähed ja numbrid loetakse täpselt nii, nagu need on kirjutatud. Näiteks kui nägite tähte “G6”, loeksite seda kui gee kuus. Kui näete esimest tähte järel m, lugege seda kui “alaealist”. Näiteks loeksite “Cm7” kui väiksemat seitset. A “#” loetakse teravaks, samas kui “b” loetakse tasaseks. Näiteks loeksite “Abmaj7#11” kui A flat-duur seitset teravat üksteist. Mõned muud lühendid, mida võite näha, hõlmavad add (enne üheksandat) ja sus (peatatud akordide jaoks). Lugege neid nii, nagu näete: “Cadd9” on lisa üheksa ja “Dsus4” on dee suss neli.