Kuidas aidata autoõnnetuse ohvrit

Igal aastal saab 20–50 miljonit inimest kogu maailmas vigastada, vigastada või satub autoõnnetustesse. Kuna õnnetused on nii tavalised, võite olla nende tunnistajaks ja peate aitama kõiki ohvreid. Siiski ei pruugi te olla kindel, milline on parim viis maanteel abi andmiseks. Sündmuskoha kindlustades ja kannatanutele abi osutades saate aidata kedagi, kes on sattunud autoõnnetusse.

1
Parkige oma auto tee äärde. Kui olete õnnetusele esimene reageerija või keegi, kes saab ja/või soovib abi osutada, tõmmake oma auto tee äärde. Kui ohver on teel, kasutage oma autot tõkkena. Veenduge, et teie auto oleks ohutult liiklusradadest väljas ega blokeeriks mingil viisil juurdepääsu sündmuskohale või ohvrile. Lülitage auto süüde välja. Lülitage sisse hädaabituled, et hoiatada teisi juhte, et olete peatatud. Pidage meeles, et teie avariituled töötavad ka siis, kui teie auto ei tööta. Varustage oma autoga ja kõigi teiste sündmuskohal viibivate inimestega teel tõkkeid. Veenduge, et tõkkesõidukitel oleks ka neljasuunalised vilkurid, mis hoiatavad vastutulevaid sõidukeid.

2
Jää rahulikuks. Teie ja kõigi ohvrite jaoks on oluline, et jääksite rahulikuks. See aitab teil teha teadlikke ja ratsionaalseid otsuseid õnnetuse parimaks lahendamiseks. Kui tunnete end mingil moel paanikasse sattumas, hingake sügavalt sisse, et keskenduda või delegeerida ülesandeid teistele sündmuskohal. Vältige sündmuskohal paanikasse sattunud inimesel, kes on ohver või kõrvalseisja, ennast mõjutada. Rahulikuks jäämine ja kogunemine võib vältida paanikat rühmas ja minimeerida kahju.

3
Vaadake sündmuskoht kiiresti üle. Kuigi teie esimene instinkt võib olla abi kutsumine, võib olukorra kiireks hindamiseks mõne sekundi võtmine aidata teil anda hädaabiteenistustele olulist teavet. Lisaks võib see teavitada teid asjadest, mida tuleks teha enne ohvrite hooldamist. Märkige näiteks, kui palju autosid on kaasatud, kui palju ohvreid on, kui on tulekahju, gaasilõhna või suitsu. Samuti võite soovida näha, kas seal on pingestatud juhtmeid või klaasikilde. Samuti võite soovida näha, kas seal on lapsi, ja viia nad ohutusse kohta, kui nad ei ole vigastatud. Veenduge, et olete ka selles olukorras ohutu. Sa ei taha, et sind lisataks hukkunute nimekirja. Näiteks veenduge, et seal pole tuld ega suitsu. Kui olete suitsetaja, kustutage sigaret nii, et see ei süütaks autost välja voolavat vedelikku.

4
Helistage hädaabiteenistustele. Kui olete õnnetuspaigale kiire hinnangu andnud, helistage kiirabi. Esitage inimesele, kellega te räägite, mis tahes teabenõue teie teadmiste kohaselt. Paluge ka teistel tunnistajatel ja pealtnägijatel helistada hädaabiteenistustele. Neil inimestel võib olla lisateavet või nad on märganud midagi õnnetuse ja ohvri kohta, mida teie ei teinud. Pidage meeles, et mida rohkem teavet hädaabiteenistustel on, seda paremini saavad nad õnnetusele reageerida. Esitage operaatorile teave, näiteks oma asukoht, ohvrite arv ja muud andmed, mida sündmuskoha kohta märkasite. Kirjeldage oma konkreetset asukohta, sealhulgas kõiki maamärke, mis aitavad reageerijatel teid leida. Samuti peaksite operaatorile rääkima kõigist ohvrite vigastustest. Lõpuks andke dispetšerile teada, kui esineb liiklusummikuid, mis võivad hädaabiteenistusi takistada. Esitage inimesele küsimusi, mis teil võivad tekkida sündmuskoha turvamise või esmaabi andmise kohta. Püsige kindlasti operaatoriga nii kaua kui võimalik. See kehtib isegi siis, kui peate sündmuskoha turvamiseks või ohvri abistamiseks telefoni hetkeks käest panema.

5
Hoiatage vastutulevat liiklust. Oluline on teistele juhtidele teada anda, et on juhtunud õnnetus, mida nad peavad vältima. Lipumeeste kasutamine, mis on liiklust hoiatavad kõrvalseisjad, või raketid võivad hoiatada vastutulevat liiklust aeglustada. See võib omakorda hoiatada teisi juhte, et nad peavad peatuma ja abistama sündmuskohal ja kannatanutel. Süütage raketid, kui teil on neid ja olete õnnetuspaigal üksi. Kui te seda ei tee, veenduge, et teie hädatuled töötavad. Seadke raketid mõnesaja jala kaugusele mõlemal pool õnnetust. Süütage vilkurid ainult siis, kui kütust kuskilt ei leki. Öelge teistele kõrvalseisjatele, et nad hoiataksid vastutulevat liiklust, et aeglustada kiirust ja vältida õnnetuspaika. Veenduge, et kõik lipumehed ei jääks liiklusradadele, et nad ei saaks vigastada. Soovi korral võiksite lipnikele varustada helkurvestid. Vestid on osa enamikust auto turvakomplektidest.

6
Kontrollige ohtu. Enne õnnetuse ohvrile lähenemist on oluline veenduda, et sündmuskoht on ka teie jaoks ohutu. Kontrollige, kas kütust voolab, tuld, suitsu või katmata juhtmeid. Kui see nii on, on parem mitte abi anda ja lihtsalt helistada hädaabiteenistustele. Kui õnnetuse ohver kohe teie kohalolekule ei reageeri, kontrollige, kas kõik uksed on lukus (tavaliselt hea). Kui see on nii, võite edasise abi pakkumiseks lõhkuda kõigist autosviibijatest kõige kaugemal asuva akna. Kui sündmuskoht on ohutu, lülitage õnnetusse sattunud auto süüde välja. See võib ohvreid ja teid veelgi kaitsta.

7
Küsige ohvrilt abi kohta. Kui õnnetuse ohver on teadvusel, küsige, kas ta soovib abi. See on oluline samm, sest mitte iga õnnetuse ohver ei pruugi abi soovida, isegi kui tundub, et inimene seda vajab. Kui ohvri soove ei austata, võidakse teie suhtes algatada halastaja samaaria seaduste alusel kohtumenetlus. Küsige inimeselt: “Kas olete haiget saanud ja kas vajate abi?” Kui inimene vastab jaatavalt, siis osutage parimat abi. inimene ütleb ei, ärge mingil põhjusel lähenege ega osutage talle abi. Oodake professionaalse abi saabumist ja laske neil inimestel sealt üle võtta. Andke parim hinnang, kui inimene keeldub abi andmisest ja kaotab seejärel teadvuse. Sellistel juhtudel kaitsevad halastaja samaaria seadused teid. Hea Samaaria seadused kaitsevad vabatahtlikke, kes annavad hädaolukorras abi või abi, juriidilise vastutuse eest vigastuste või kahjude eest. Ärge unustage läheneda ohvritele ettevaatlikult, isegi kui nad abi paluvad. Inimene võib sattuda paanikasse ja teile haiget teha , või midagi, mida teete, näiteks ohvri liigutamine, kui te ei peaks, võib ohvrile veelgi rohkem haiget teha. Kontrollige, kas ohver on teadvusel, raputades inimest kergelt. Kui inimene ei reageeri, on ta teadvuseta.

8
Vältige ohvri liigutamist. Pidage meeles, et paljud vigastused ei ole nahal nähtavad. Kui kannatanu ei ole otseses tulekahjus või muus olukorras, jätke inimene kiirabi saabumiseni kohale. Ohvrile lähenemiseks peate kindlasti liikuma, põlvitades inimese kõrgusele. Kui te seda ei tee, võite sattuda paanikasse ja põhjustada täiendavaid vigastusi. Pidage meeles, et parem on teisaldada keegi, kelle elu ohustab midagi, näiteks plahvatus või tulekahju, kui lahkuda, kartes ohvrit veelgi vigastada. Otsuse tegemisel kaaluge järgmist fraasi: “Kas ma jätan inimese paremaks kui see, kuidas ma ta leidsin?”

9
Kontrollige hingamisteid. Hingamine on iga inimese eluks hädavajalik. Kui inimene on teadvuseta või kaotab teadvuse, on ülioluline kontrollida kannatanu hingamisteid, et veenduda, et inimene hingab korralikult. Kui ei, siis võib tekkida vajadus anda CPR-i, et taaskäivitada vereringe- ja hingamissüsteemid. Asetage oma käsi kergelt kannatanu otsaesisele ja kallutage pead väga õrnalt tahapoole. Tõstke lõug kahe sõrmega üles ja asetage põsk kannatanu suu juurde, et näha ja tunda, kas inimene hingab. Samuti võiksite kontrollida ohvri rindkere, et näha, kas see tõuseb ja langeb. Kui jah, siis ohver hingab. Alustage CPR-i, kui inimene ei hinga ja teate, kuidas seda teha. Kui te ei tea, kuidas CPR-i teha, ärge proovige seda teha. Selle asemel küsige teistelt kõrvalseisjatelt, kas nad saavad, või oodake, kuni kiirabi saabub. Hingamisteede kaitsmiseks keerake kannatanu inimese küljele. Vigastuste kaitsmiseks või ärahoidmiseks toetage kindlasti inimese kaela. Andke hädaabi dispetšerile kindlasti teada, kui ohver hingab ja/või saab CPR-i.

10
Vajadusel administreerida aidas. Paljud advokaadid soovitavad anda esmaabi ainult siis, kui ohvril on eluohtlikud vigastused. Kui kannatanul on vigastusi, mis nõuavad sidumist, luumurdude lõikamist või muid täiustatud esmaabivõtteid, on üldiselt soovitatav oodata professionaalset abi, eriti kui teate, et see on teel. Hoidke vigastatu võimalikult paigal. Ohvriga rääkimine võib inimest rahustada. Pakkige riided või sidemed ümber selgroo või luumurrud, et vältida liikumist. Peatage verejooks, avaldades sidemete või riietega vigastusele otsest survet. Võimalusel tõstke verejooksu piirkond rinna kõrgusele. Kui ohver on teadvusel, paluge inimesel šoki rahustamiseks survet avaldada.

11
Ravi šokki. On tavaline, et autoõnnetuse ohvrid on õnnetusest šokis või satuvad šokisse. Kui te seda ei ravita, võib šokk olla eluohtlik, nii et kui märkate kõige levinumat kahvatu naha sümptomit, siis ravige seda inimest. Pidage meeles fraasi “kui nägu on kahvatu, tõstke saba üles.” Kahvatu nägu on hea šoki indikaator. Lõdvendage kõik kitsad riided ja pange kannatanu peale tekid, mantlid või riided, et inimene soojas hoida. Kui saate, tõstke ohvri jalad üles. Isegi ohvri jalgade põlvedele toetamine võib aidata šokki ära hoida või minimeerida Šoki minimeerimiseks võite soovida ohvrit päikese või vihma eest varjutada.

12
Lohutage ohvrit. On tõenäoline, et õnnetuse ohver on hirmul ja võib-olla haiget saanud. Ohvriga rääkimine ja julgustavate sõnade andmine võib aidata inimest rahustada kuni kiirabi saabumiseni. Ohvrile julgustavate sõnade pakkumine. Näiteks võite öelda: “Ma tean, et teil on valus, aga sa oled tugev ja abi on teel. Ma jään sinuga nii kauaks, kuni sa mind vajad.” Hoidke ohvri käest, kui See võib olla oluliseks abiks inimese ellujäämistundele.

13
Andke hooldus kiirabipersonalile. Kui kiirabi saabuvad, laske personalil inimese hooldus üle võtta. Need isikud on paremini koolitatud autoõnnetuste ja vigastustega toimetulemiseks. Esitage hädaabiteenistustele kogu teave, mida nad peaksid teadma ohvrile osutatud hoolduse või muude asjade kohta, mida olete märganud. Küsige, kas saate kuidagi aidata neil oma tööd paremini teha. Paljudel juhtudel räägib see lihtsalt politseiga, kui nad sündmuskohale jõuavad.