Elektrooniline hääletamine ehk e-hääletamine kasutab häälte kogumiseks ja tabelite koostamiseks elektroonilist liidest. Alates e-hääletamise kasutuselevõtust on lahvatanud arutelu kasutatavate tehnoloogiate turvalisuse üle, kuna kardetakse, et osa valijaid võib elektrooniliste vigade tõttu valimisõigusest ilma jääda. E-hääletamise turvalisus sõltub lõppkokkuvõttes paljudest teguritest ja kinnitamise teevad keeruliseks tootjad, kes soovivad säilitada varalisi saladusi, nagu nende kasutatav tarkvara.
Kõigil valimistel soovivad valimisametnikud võimalikult kiiresti koguda täpsed tulemused ja esitada need minimaalse veaga. Paratamatult hiilib igasse hääletussüsteemi teatud hulk vigu, olgu selleks siis keerukas puuteekraaniga masin või korv, mille valijad kandidaadi toetamiseks kividega täidavad. Eesmärk on tagada, et võimalikult palju valijaid oleks esindatud lõplikel valimistel. Kuna inimesed ootavad valimistulemusi võimalikult kiiresti, tuleb ka ametnikel kiiresti tööd teha.
Üks e-hääletamise peamisi probleeme on see, et see on häkkerite tungimise suhtes haavatav. Paljud arvutiinsenerid on neid haavatavusi demonstreerinud katsemasinatesse sissemurdmisega, et näidata, kuidas need saavad muuta lõplikku häälte arvu või muuta viisi, kuidas süsteem hääli registreerib. Piirkondades, kus kasutatakse e-hääletamismasinaid, viitavad tõendid sellele, et hääletusmasin on hääli kustutanud, dubleerinud või valesti tõlgendanud.
Nagu iga arvutiomanik teab, on probleemiks ka tarkvara- ja riistvaravead. Paljudel süsteemidel puuduvad süsteemid krahhide või riistvarakahjustustega toimetulemiseks, mistõttu on võimalik, et valija annab oma hääle ja see hääl läheb hiljem voolukatkestuse või tarkvara tõrke tõttu kaduma. Paljud hääleõiguslased on mures ka paljude e-hääletamise süsteemide paberjälje puudumise pärast. Täiesti elektrooniline süsteem ei prindi antud häälte kviitungit ega paberkoopiat, mistõttu ei ole võimalik vigu kontrollida.
Suurt vahet teeb ka kasutatava e-hääletamise süsteemi tüüp. Näiteks optiline skaneerimismasin skannib paberhääletussedeleid, mille valijad täidavad. Masin peab häälte lugemiseks tõlgendama tumenenud ovaaale ja hääletajale ei esitata tavaliselt antud häälte kontrolli, et masin hääletussedelit õigesti lugeda. Sellised masinad ohustavad ka valijate privaatsust, kuna paljud küsitlustöötajad vaatavad enne nende skannimist hääletussedeleid rutiinselt üle, et veenduda, kas need on õigesti täidetud.
Täiesti elektrooniline süsteem, nagu puuteekraaniga hääletusmasin või Interneti-hääletamine, võib olla valijate privaatsuse seisukohast turvalisem, kuid sellel puudub ka kontrollitav paberjälg ja see on manipuleerimise suhtes väga haavatav. See on olnud suur probleem piirkondades, kus samadel valimistel kasutatakse erinevat tüüpi elektroonilisi hääletamismasinaid, kuna mõned aktivistid on mures, et vigased seadmed võivad valimisi moonutada. Kui näiteks kandidaati A soosivas piirkonnas kasutatakse 7% veamääraga masinaid ja kandidaati B soosivas piirkonnas 2% veamääraga masinaid, on valimised kallutatud kandidaadi B kasuks. Mõned inimesed usuvad, et see tähendab valimisõiguse äravõtmist, ja nad sooviksid selle vältimiseks universaalsete süsteemide kasutuselevõttu.