Traditsiooniline yerba mate lahtise tee infusioonina on Lõuna-Ameerika riikides levinud jook, millel arvatakse olevat palju kasu tervisele, sealhulgas kaalulangus. Yerba mate kasutatakse sageli kehakaalu langetamiseks, kuna see stimuleerib kesknärvisüsteemi, lõdvestab lihaseid ja pärsib söögiisu. Samuti aitab see kiirendada ainevahetust ja toimib diureetikumina. Uuringud on näidanud, et yerba mate kehakaalu langetamiseks on tõhus neile, kes püüavad kaalust alla võtta; selle kõrvalkasu on ka väga kõrge antioksüdantide sisaldus ja seda peetakse sageli tervislikumaks alternatiiviks kohvile või kofeiiniga teele.
1999. aastal katsetasid Šveitsi teadlased yerba mate kasulikkust kaalulangusena. Nad leidsid, et see suurendas tervete meeste ja naiste energiana põletatud rasva osakaalu. Teises USA-s 2001. aastal tehtud uuringus teatati, et yerba mate, guaraana ja damiana segu võtmine kolm korda päevas 45 päeva jooksul vähendas söögiisu ja põhjustas kehakaalu langust. 2009. aastal viidi läbi teine uuring hiirtega; see näitas, et yerba mate’il võib olla rasvumisevastaseid omadusi.
Yerba mate koostises on ainulaadne kombinatsioon kolmest keemilisest ühendist: kofeiin, teofülliin ja teobromiin, kuigi mõnikord on teofülliini kogus ebaoluline. See rühmitus on viinud teadlased järeldusele, et yerba mate mõju on erinev kui kohvil või teel, eriti kuna yerba mate kofeiinisisaldus on palju madalam. Sellel on ka antioksüdantsed omadused, mis teadlaste sõnul stimuleerivad ajutegevust. Lisaks on näidatud, et see alandab seerumi lipiidide parameetreid kolesterooli.
Yerba mate kehakaalu langetamiseks mõeldud toidulisandite populaarsus on kiiresti kasvanud. Paljud kasutajad ütlevad, et taime ainulaadsed omadused muudavad selle tervislikumaks alternatiiviks teistele kofeiinipõhistele stimulantidele, nagu kohv või sooda. Üks aspekt, mis muudab yerba mate joomise kehakaalu langetamiseks populaarseks kas lahtise tee infusioonina, koti tee või käsimüügist saadavate tablettidena, on selle maine ohutu ja tõhusa ning vähese terviseriskiga.
Tee võeti esmakordselt kasutusele, kui Paraguay guarani indiaanihõim jagas 16. sajandi alguses jooki Hispaania maadeuurija Juan de Solisega. See on valmistatud holly taimeliigist, mis on pärit Argentinast, Uruguayst, Paraguayst ja Brasiiliast, kuigi nüüd kasvatatakse seda ka teistes troopilistes piirkondades. Paljud Lõuna-Ameerika riikide kodanikud peavad seda rahvuslikuks või sotsiaalseks joogiks.