See võib olla jahmatav, kuid Marylandi Howard Hughesi meditsiiniinstituudi (HHMI) andmetel on meie kehas kaks kuni viis naela (1.0–2.26 kilogrammi) elusaid baktereid. Neid mikroorganisme on häid ja halbu variante, täpsemalt, need võivad olla kasulikud või kahjulikud. Kuigi suurt tähelepanu pööratakse halbadele liikidele, kuna need võivad põhjustada haigusi, on inimestel vajalik sümbiootiline suhe mitut tüüpi kasulike bakteritega. Mõned neist on meie ellujäämise jaoks üliolulised.
HHMI teatab, et suurim kontsentratsioon inimkehas leidub sooltes. Tuhandetesse ulatuvad liigid loovad triljoneid vaikivaid reisijaid, kes tegutsevad massiliselt. Suhe erinevate bakteritüvede ja inimkeha vahel on dünaamiline, kohandub pidevalt muutuvate tingimustega.
Probiootikumid ehk abistavate bakterite kaudu ravi uurimine on pälvinud rohkem tähelepanu, kuna antibiootikumide liigkasutamise tõttu sagenevad infektsioonid. Üks tuttav probiootikumide näide on elusaid bakterikultuure sisaldava jogurti reklaamimine, et leevendada antibiootikumidega seotud kõhulahtisust. Probiootikumid on sel juhul laktobatsillide tüvest. Kuigi uuringute põhjal on selge, et probiootikumidel võib olla positiivne mõju, on nende tõhusus raviskeemina meie praeguseid teadmisi arvestades antibiootikumide asendamiseks vähem kui piisav. Meditsiiniringkond usub aga, et asendamine on täpselt see, mida vajatakse.
Üks probiootikumidega ravimise probleeme on see, et meie sees olevaid baktereid ei mõisteta hästi. Näiteks võib uinuv või neutraalne bakter muutuda kahjulikuks, kui selle käivitavad tingimused, mis põhjustavad selle paljunemist või muutumist. Bakterid võivad suhelda inimese rakkudega, pannes rakuretseptoritele “pikendusi kasvatama”, mille külge nad võivad kinni jääda. Asja teeb keeruliseks see, et teadlased teatavad, et vähemalt 50% neist tüvedest ei saa laboris kasvatada, kuna inimese soolestikku simuleeriva sobiva keskkonna loomine on keeruline.