Põrutused jalgpallis võivad tuleneda mitmest põhjusest, sealhulgas kukkumistest ja vigastustest, mis tekivad sageli pärast lööki äkilise või tugeva löögi tagajärjel. Mõnede uuringute kohaselt moodustavad jalgpallis saadud põrutused kuni 53% kõigist keskkooli kergejõustiku põrutustest. Ligikaudu 60% profijalgpalli mängijatest on oma karjääri jooksul kogenud põrutust ja 26% on oma karjääri jooksul saanud rohkem kui kolm põrutust.
Kui jalgpallur kogeb ootamatut peavärinat, võib aju saada vigastuse, mida nimetatakse põrutuseks. Põrutust peetakse teatud tüüpi ajukahjustuseks. Põrutused võivad põhjustada ajufunktsiooni langust ja mitmesuguseid sümptomeid.
Sümptomid, mida kogevad põrutusega inimestel, sealhulgas jalgpalluritel, ulatuvad kergest kuni raskeni. Kergete sümptomite hulka võivad kuuluda segasus, peavalu ja peapööritus. Raskemate sümptomite hulka võivad kuuluda tasakaaluhäired, krambid ja teadvusekaotus.
Gümnaasiumiõpilaste valimi põhjal leiti Baltimore’i spordimeditsiini uurimiskeskuse Union Memorial Hospital poolt läbi viidud uuring, et jalgpallurite arvele langes 53% kõigist uuringus osalenud sportlaste kogetud põrutustest. Lisaks selgus uuringust, et gümnaasiumiastmes kasvas jalgpallis põrutuste esinemissagedus aastatel 8–1997 igal aastal 2008%. Uuring hõlmas nii treeningute kui ka mängude ajal saadud põrutusi jalgpallis.
NCAA vigastuste jälgimise programmi uuringu kohaselt kogevad kolledži jalgpallisportlased põrutusi 10.5 korda 1,000 sportliku treeningu ja võistluse kohta. Lisaks selgus uuringust, et kolledžijalgpallisportlastel oli jalgpallivõistlustel 7 korda suurem tõenäosus saada põrutusi kui treeningutel. Mängijate suurenenud suurus ja kiirus ning kolledžispordis esinev konkurentsitase põhjustavad raskemaid põrutusi.
Profijalgpallis on numbrid veelgi suuremad. Umbes 60% endistest mängijatest, kes osalesid Põhja-Carolina ülikooli pensionil olevate sportlaste uurimise keskuse uuringus, olid oma mängijakarjääri jooksul kogenud põrutust. Uuring näitas ka, et põrutusi kogenud professionaalsed jalgpallurid kogesid ka mälu-, keskendumis- ja neuroloogilisi probleeme sagedamini kui need, kes põrutust ei kogenud.
Muu statistika näitab probleemide jätkuvat levimust ka pärast sportlase karjääri lõppu. Depressiooni esines kolm korda sagedamini neil, kes said karjääri jooksul kolm või enam põrutust. Endised elukutselised jalgpallurid kogesid Alzheimeri tõbe 19 korda sagedamini kui need, kes ei mänginud jalgpalli ega kogenud põrutust.