Prints Shotokut peetakse Jaapani varases ajaloos väga mõjukaks tegelaseks. Ta on kõige kuulsam selle poolest, et on loonud Jaapanis tugeva ühtse valitsuse ja jõudis teiste tsivilisatsioonide, eriti Hiina poole, et parandada Jaapani valitsemist ja kasutada ära palju Hiina kultuurilisi edusamme. Prints oli Jaapani tõeline juht aastatel 593–622 e.m.a, kuigi tema ametikoht oli regendi ametikoht, mille määras ametisse tema tädi ja Hiina esimene keisrinna keisrinna Suiko.
Hiina kultuur jättis prints Shotokule varajase positiivse mulje ning ta saatis Hiinasse õpetlasi Hiina ühiskonda ja selle valitsust uurima. Samuti avas ta Jaapani uksed Hiina oskustöölistele, kutsudes paljusid Jaapanisse tööle. See tõi kaasa Jaapani ehitustehnikate palju täiustamise ja intensiivse huvi Hiina kunsti vastu.
Hiina kultuuri mitmed aspektid mõjutasid printsi märkimisväärselt. Teda huvitasid eriti maa seadused, mis põhinesid konfutsianistlikul põhimõtetel. See inspireeris teda kirjutama Jaapani põhiseadust, mida nimetatakse seitsmeteistkümneks artikliks. See rõhutab keisri absoluutset autoriteeti, aga ka tugevat moraali ja voorust, mida valitsejad peavad üles näitama. Täiendavad juhised hõlmavad õigusküsimuste erapooletust otsustamist, harmoonia väärtustamist, vajadust, et vasalle koheldaks ustavalt ja õiglaselt, ning toetumine budismile kui hea juhtimise kõrgeimale omadusele.
Prints Shotokut peetakse sageli mitte ainult konfutsianistliku, vaid ka budistlike põhimõtete tutvustamise eest Jaapanis. Lisaks šintoismile sai riigis tavapäraseks praktikaks budism. Kuigi algul eksisteeris koos šintoismiga palju erinevaid budismi vorme, lõi zen-budismi praktika kõige paremini shinto ideaalid Buddha põhimõtetega ja sellest sai Jaapanis väljapaistev religioon.
Võimalik, et prints Shotoku nimetas Jaapanit ka tõusva päikese maaks ehk Nihoniks, praegu tavaliselt Nipponiks. kiri Hiina keisrile Yangdile on säilinud ja see ütleb: “Päikese tõusu maa keiser saadab kirja selle maa keisrile, kus päike loojub. Kuidas sul läheb?”
Teine esimene printsi jaoks oli Jaapani saatkonna loomine Hiinas, mis võimaldas riikide vahel harmooniat; kahjuks ei saanud see kesta. Siiski ei saa jätta tundmata Hiina mõju Jaapanile. Iidse ajaloo jooksul rändasid ideed religioonist, valitsusest, kunstist ja põllumajandusest Hiinast Jaapanisse. Shotoku jälgis ja julgustas seda rännet ning teda tunnustatakse Jaapani valgustamise ja parandamise eest. Ei saa öelda, et jaapanlased poleks välja töötanud oma kultuurilisi viise ja vahendeid ning nad täiustasid sageli Hiina leiutisi. Näiteks võtsid nad hiinlaste välja töötatud puuplokkitrüki ja leiutasid teisaldatava trükikirja.
Prints on tänapäeval armastatud tegelane ja eri aegadel on tema pildid kaunistanud erinevaid paberraha nimiväärtusi. Seal on palju nimesid, mille järgi teda Jaapanis tuntakse; tegelikult ei kutsutud teda vist oma eluajal prints Shotokuks. Üks värvikas nimi on “talliukse prints”, mis on inspireeritud sellest, et ema sünnitas ta talli ees. Mõned teadlased viitavad sellele, et tegelikult polnud ta päris inimene; tõendid näitavad, et ta tõenäoliselt eksisteeris, kuigi paljud tema elu ümbritsevad legendid on tõenäoliselt leiutatud.