Mis tahes kuulsate klarnetimängijate loend sisaldab klarnetiste kogu maailmast ja alates 18. sajandi algusest, kui Saksamaal võeti kasutusele tänapäevane instrument. Alates Anton Stadleri bassetklarneti meisterlikkusest 18. sajandi lõpus kuni Benny Goodmani ja Artie Shaw 20. sajandi jazzi ja svingini on klarnetistid mänginud muusikas olulist rolli. Kuna iga muusiku paremus põhineb mõnevõrra subjektiivsel hinnangul, pole kuulsate klarnetimängijate lõplikku nimekirja olemas. Siiski on kuulsaid klarnetimängijaid paljudes muusikastiilides, alates klassikast kuni jazzi ja svingini.
Austerlane Anton Stadler oli üks esimesi kuulsaid klarnetimängijaid, äratas huvi isegi helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti. Stadleri karjäär hõlmas 18. sajandi lõppu ja 19. sajandi algust ning ta sai tuntuks ilusa ja selge tooni loojana, mis oli tänapäeval tuntud instrumendi maalähedane versioon. Mozart komponeeris Stadlerile mitu teost, sealhulgas “Kvintett klarnetile ja keelpillidele” ja
Klarnetikontsert.”
Teised varakult tuntud klarnetimängijad on Heinrich Baermann ja tema poeg Carl, kes mõlemad tegutsesid aktiivselt 19. sajandil. Vanem Baermann vahetas oma oboe klarneti vastu ja leidis kuulsust Euroopas ringreisidel. Romantiline helilooja Carl Maria von Weber komponeeris Heinrichile teoseid, nagu ka Felix Mendelssohn. Mendelssohn komponeeris “Opp. 113” ja „Opp. 114” isa ja poja klarnetistidele koos mängimiseks. Heinrichi poeg Carl on paljude virtuooside seas populaarsete kompositsioonide autor.
Üks 20. sajandi kuulsamaid klarnetimängijaid on Ameerika džäss- ja svingmuusik Benny Goodman. Svingikuningana tuntud Goodman oli nii bändijuht kui ka solist, kes tuuritas klassikalisi ja kaasaegseid teoseid esitades. Džässbändi juhina müüs ta 1938. aastal esimesena välja Carnegie Halli – kontserdi, mida peetakse laialdaselt jazzmuusika ajaloo üheks olulisemaks. Goodman tellis oma soolokarjääri jooksul palju teoseid kaasaegsetelt heliloojatelt, tagades nii, et pill jäi tähelepanu keskpunkti.
Nagu Goodman, oli ka Ameerika džässklarnetist Artie Shaw 1930. ja 1940. aastatel bändijuht. Tema bändi tunnuslaul oli Cole Porteri versioon laulust “Begin the Beguine”. Shaw esines hiljem koos New Yorgi Filharmoonikutega Leonard Bernsteini käe all, võites 2004. aastal Grammy elutööauhinna.
Saksa klassikaline klarnetist Sabine Meyer on solistina teinud palju salvestusi. Selle tulemusena on ta aidanud propageerida klarnetit kui sooloinstrumenti kogu maailmas. Ta alustas oma karjääri Berliini Filharmooniaorkestris sooloklarnetestina ja asutas hiljem 1983. aastal Trio di Clarone’i. Meyer on pühendunud uue muusika propageerija ning heliloojad nagu Toshio Hosokawa, Jean Francaix ja Harald Genzmer on talle teoseid kirjutanud.
Martin Frost on 1970. aastal sündinud Rootsi klarnetist, kes esindab füüsilist esitusstiili. On teada, et ta liigub, tantsib ja laulab esinemiste ajal, julgustades publikut muusikaga kaasa lööma. Frost paistab solistina silma osalt oma osavuse ja väleduse poolest, mis võimaldavad tal hallata keerulisi, kiireid palasid ja stiile.
Kuigi peamiselt kuulus oma filmide poolest, on Ameerika režissöör Woody Allen ka osav jazzklarnetimängija. Ta võttis oma lavanime Woody klarnetist Woody Hermanilt. Ta esineb aeg-ajalt Manhattanil koos oma New Orleansi jazzbändiga ja erinevatel jazzifestivalidel. Klarnetist Woody Allen oli 1997. aasta dokumentaalfilmi Wild Man Blues teemaks, mille režissöör oli Barbara Kopple.
On palju teisi kuulsaid klarnetimängijaid. Täieliku või lõpliku nimekirja koostamine on võimatu, sest iga muusiku suurus on mõnevõrra subjektiivne. Klarnet jääb paljude andekate klarnetistide esinemise tulemusena oluliseks soolo- ja ansamblipilliks.