The Ghost of Christmas Present on teine kolmest vaimust, kes külastavad Scrooge’i Charles Dickensi jõululaulus. Erinevalt esimesest vaimust, lapsemeelsest, soota kujust, kes näitab Scrooge’i minevikku, on jõulukingituse kummitus tohutu, maalähedane kuju, mis meenutab jõuluvana. Nagu alguses kirjeldatud, täidab tema kohalolek Scrooge’i väikese toa, justkui näitamaks iga jõulupüha tohutut tähtsust.
Teadlased on jõulukingituse kummituse kirjeldust pikka aega hinnanud. Lisaks sellele, et ta viitab ingliskeelsele jõuluvanale, sarnaneb ta mitme Kreeka ja Rooma jumalaga. Eelkõige on jõuluvana tuletatud Saturni lugudest, kuid seal on ka vihjeid kreeka jumalatele Bacchusele ja Dionysusele, kes sümboliseerivad teatud tõlgendustes taassündi. Dickensis on aga igasugune viide paganlikele jumalatele kristlusele viidates. Näiteks Vaim kannab tupe, kuid ei kanna mõõka, mis viitab rahu võidule sõja üle.
Scrooge’i külaskäik jõulumineviku kummitusega on teda öiseks seikluseks hästi ette valmistanud. Selle teise vaimuga külastab ta paljusid kodusid ja stseene ning kaks neist külastustest on tohutult olulised. Esimene on tema ametniku Bob Cratchitti koju. Siin saab Scrooge teada tohutust vaesusest, milles tema ametnik ja perekond elavad, ning eriti Cratchitti poja Tiny Timi haigusest. Kummituse kaudu saab ta teada, et Timi olukord on meeleheitel ja et ilma sekkumiseta sureb ta enne järgmisi jõule.
Teine külaskäik, mille Scrooge teeb, on oma vennapoja koju, kus tema nägemus jõulude vihkamisest saab suure rõõmu allikaks. See vahepala näitab, kui kaugele on Scrooge oma hinge taastamisega juba edasi arenenud. Selle asemel, et olla pettunud ja nördinud oma kulul tehtud naljade pärast, näib, et ta naudib neid ning on kogu peo jooksul oma vennapoja majas elevil ja elevil.
Peatüki lõpus toimub Scrooge’i ja kummituse vahel oluline vahetus. Vaim paljastab, et ta varjab oma rüüdes kahte deemoni last, mida ta nimetab Teadmatus ja Tahtmine. Need sümbolid on üks põhjus, miks Dickens kirjutas oma loo ja hilisemad teised lood, mis käsitlevad vaeste ebaõiglust. Teadmatuse ja puuduse ignoreerimine hämardab kristluse vaimu ja inimkonna tulevikku ning võib-olla otsib Dickens selle lõiguga mitte ainult Scrooge’i, vaid ka oma lugejate päästmist.
Scrooge’i külaskäigu helgus jõulukingi vaimuga on vajalik vahepala enne lõpliku vaimu ilmumist, mis näitab Scrooge’ile Tiny Timi kaotust ja tema enda surma. Tema külastus viimase kummituse juurde ja peatükk üldiselt on hea kontrast võrreldes olevikus kogetud rõõmuga. Nende kahe viimase vaimuga on Scrooge’ile antud selge valik: kas hoida jõule aastaringselt südames või surra armastamata ja nutamata.