Indra on varajases hinduismis jumalate kuningas, paljuski analoogne kreeka mütoloogias Zeusiga või norra keeles Odiniga. Ta on ilmajumal ja ka sõjajumal ning on hinduismi mütoloogias tugevalt isikustatud. Ta on tegelane, kes on pühendunud armastuse ja vapruse ilmutamisele, ning ta juhib paljusid suurimaid romantilisi ja vapruse lugusid.
Tavaliselt kirjeldatakse Indrat visuaalselt punase naha ja nelja käega ning teda kujutatakse tavaliselt piksenoolrelva Vadžra käes. Ta sündis Prthivile ja Dyaus Pitale, Maale ja Taevale, ning mõnikord öeldakse, et ta on tulejumala Agni kaksik. Nagu Agni, on temagi väidetavalt sündinud täies jõus, lahinguvalmis. Ta abiellus jumalanna Indraniga ja temalt sündis palju lapsi, sealhulgas Midhusa, Nilambara, Rsabha, Sitragupta, Rbhus, Arjuna ja Jayanta.
Lahingus oli Indra võrratu. Ta kaitses nii surelikke kui ka jumalaid kurjuse jõudude eest, ratsutades lahingusse oma mäel, tohutul neljakihvalisel valgel elevandil Airavatal. Tema relv Vadžra suutis läbi lõigata igasuguse jumaliku või muu aine, toimides oda, nuia ja mõõgana.
Tuntuim Indra suurtest lahingutest inimese kasuks oli tema lahing draakon Vritraga. Oma ahnuses oli Vritra endale kogu maa vee kogunud ega lasknud kellelgi sellest juua. Maa inimesed ei suutnud Vritraga võidelda ja seetõttu olid nad pidevas põuas. Lõpuks ometi sündis Indra ja tema esimene suur ülesanne oli Vritrast vett vabastada. Ta tarbis palju Somat, jumalate jõudu andvat jooki, et saada uskumatult võimsaks. Ta võitles end läbi üheksakümne üheksa kindluse, jõudes lõpuks Vritrasse. Nad võitlesid taevas, võimsuselt võrdselt, ükski neist ei ületanud. Keset lahingut jõudis Indra pilvede kohale ja võttis kätte äikese Vajra. Sellega andis ta ühe suure hoobi Vritra pihta, lõhkudes kõhu lahti ja vabastades kõik sees olevad veed maa peal.
Indrat tõrjusid lõpuks mõnevõrra välja Vishnu, Brahma ja Shiva Trimurti, kui hinduism hakkas kummardama neid kolme jumalat teistest kõrgemal. Sellel hilisemal perioodil kujutati Indrat mõnevõrra nõrgana ja lugu tema lahingust Vritraga lõpeb tegelikult sellega, et ta vajab draakoni hävitamiseks nii Vishnu kui Shiva abi. Lõpuks määrati ta panteoni väiksemate jumalate isandaks, kuid allus siiski suuremate jumalate valitsemisele. Seda näitavad kõige paremini jutud, kus Krishna näitab end korduvalt Indra väe suhtes immuunsena.
Paljud Indra jutud, nagu ka paljud kreeka jutud, näitavad moraalipõhist õppetundi. Üks kuulus lugu Indrast, Indrast ja Antsist, on lihtne mõõdukuse õppetund. Pärast jumalate kuningaks tõusmist palub Indra jumalate ehitajal Višvakarmal teha temast võimas palee. Ta palub pidevalt, et paleesse lisataks aina rohkem. Hämmingus Vishvakarma palub abi Brahmalt, kes palub Vishnu abi. Vishnu läheb lossi väikese poisi kujul ja imetleb paleed, öeldes, et see on isegi parem kui endiste Indrase tehtud paleed. Indra naerab selle peale, kuid siis jätkab poiss Indrase minevikust rääkimist, kes lõpuks hävis ja sündis uuesti lõputus surma ja taassünni tsüklis, mis nõuab kogu universumit. Alandunult lahkub Indra paleest ja saab erakuks. Lõpuks näidatakse Indrale, et maailmast põgenemine ei ole viis selles elamiseks, ja ta õpib tasakaalustama maist eksistentsi vaimselt ärganuga.