EE Cummings oli Ameerika luuletaja, esseist, näitekirjanik, romaanikirjanik ja maalikunstnik, kes on tuntud oma ebatavalise grammatika, kirjavahemärkide ja keelekasutuse poolest. Ehkki tema nimi paneb paljud inimesed ette kujutama kummalise välimusega luuletust, mis oli täis sidekriipse, sulgusid ja ebaühtlast suurtähtede kasutamist, oli suur osa tema loomingust vormilt tavapärasem, kuigi tema süntaks oli alati omapärane. Ta mõtles sageli välja sõnu või esilekutsuvaid fraase, nagu muda-imal ja kommid helendavad, ning kasutas keelt nii sageli selle kõla kui ka tähenduse jaoks. Ta oli 20. sajandi üks populaarsemaid ja mõjukamaid Ameerika luuletajaid.
Cummings sündis 14. oktoobril 1894 Cambridge’is Massachusettsi osariigis Harvardi professori ja unitaarministri Edwardi ja tema naise Rebecca pojana. Tema isa toetas tema kirjanduslikku kalduvust ja ta hakkas juba kümneaastaselt luuletama. Tema varajased luuletused ja lood avaldati tema algkooli kirjandusajakirjas.
Ta õppis Harvardis aastatel 1911–1916, omandades magistrikraadi inglise keele ja klassikaliste uuringute alal. Õpingute ajal avaldati tema kirjandusteoseid väljaannetes Harvard Monthly ja Harvard Advocate. 1915. aastal avastas Cummings selliste avangardistide kirjanike nagu Gertrude Steini ja Ezra Poundi loomingu, millel oli tema stiilile märkimisväärne mõju. Ta pidas kooli lõpetamisel avakõne avangardluule teemal.
Pärast kooli lõpetamist astus ta Euroopa kiirabikorpusesse, kuid tema lähetus viibis haldusvea tõttu viis nädalat. Vahepealse aja veetis ta Pariisis, mille vastu tekkis tal eluaegne kiindumus. Viis kuud pärast kiirabiautojuhina tööle asumist arreteeriti ta koos sõbra William Slater Browniga kahtlustatuna spionaažis. Need kaks maeti kolmeks ja pooleks kuuks Normandias vangilaagrisse. Cummings kirjutas sellest kogemusest hiljem oma romaanis “Tohutu tuba”.
Varsti pärast USA-sse naasmist 1918. aasta uusaastapäeval võeti Cummings sõjaväkke ja teenis suurema osa aastast Massachusettsis. 1920. ja 30. aastatel sai ta kuulsaks kirjanikuna ning rändas mööda maailma, kogedes erinevaid kultuure ja kohtudes kaaskunstnikega. Ta veetis suurema osa ajast New Yorgis ja Pariisis, kuid külastas ka Nõukogude Liitu, Põhja-Aafrikat ja Mehhikot. Sel perioodil töötas ta ka Vanity Fairi töötajatel illustraatori ja esseistina.
1926. aastal sattusid tema vanemad suuresse autoõnnetusse ja ellu jäi vaid ema. Ta kirjutas oma isast ja tema surmast paljudes oma teostes, kuna tema kasvatus oli kogu poeedi elu jooksul väga mõjukas. Tema isa mitte ainult ei julgustanud tema kunstilisi jõupingutusi, vaid sisendas ka oma pojale sügavat elukestvat vaimsust.
Cummings oli lühiajaliselt kaks korda abielus, üheksa kuud 1924. aastal Elaine Orriga ja kolm aastat Anne Minnerly Bartoniga, alates 1929. aastast. Tal oli tütar oma esimese naisega, kelle nimi oli Nancy ja ta sündis neli aastat enne abiellumist, kuid tal ei olnud abielu. suhelnud temaga üle 20 aasta pärast lahutust. 1932. aastal kohtus ta moefotograafi ja modelli Marion Morehouse’iga ning nad elasid koos Cummingsi ülejäänud elu.
1952. aastal omistati talle Harvardi ülikooli auprofessori koht ja ta pidas loenguid. Ta veetis oma viimased aastad reisides ja avalikult rääkides. EE Cummings suri 3. septembril 1962. Ta võitis oma elu jooksul oma kirjandusliku loomingu eest üle kümne auhinna ning tema luuletused on jätkuvalt populaarsed ja sageli antologiseeritud.