David Copperfield on Charles Dickensi ühe armastatuima teose pealkiri ning seda peetakse ka poolautobiograafiliseks kirjelduseks Dickensi varasest elust. Romaan on asustatud paljude meeldejäävate tegelastega, nagu ekstsentriline Betsey Trotwood, paljusõnaline härra Micawber ja kaabakas Uriah Heep. David Copperfield, keskne tegelane, näitab eriti hinnatud viktoriaanlikku tõsidust.
Kui Oscar Wilde rääkis hiljem tõsimeelsuse kontseptsioonist oma näidendis „Tõsa olemise tähtsus”, siis varasematele viktoriaanlastele tähendas tõsine olemine töökat, tõepärasust ja õiglust. Sel moel on Copperfield ülim viktoriaanlik kangelane, kes püüdleb pidevalt õige käitumise poole ja saab selle eest lõpuks tasu.
David Copperfieldi jutustab peategelane ja esimest korda kohtub lugeja Davidiga lapsepõlves. Tema leseks jäänud ema kirjeldatakse kui lapselikku, kuid väga armastavat. Kahjuks sõlmib ta peagi halva abielu härra Murdstone’iga, kes saadab ta kiiresti kooli, kus teda nii mõnitatakse kui ka väärkohtletakse.
Pärast Davidi ema surma loobub hr Murdstone oma süüdistusest kiiresti, saates Copperfieldi tööle pudelite mustamise tehasesse. Arvatakse, et romaani see osa tugineb suuresti Dickensi enda lapsepõlvele. Tema enda isa oli mõnda aega võlgade pärast vangis ja noor Dickens oli seda tegelikult mustade pudelite pärast. Kuna ta elab Micawberite juures ja härra Micawber arreteeritakse peagi ka võla pärast, on näha seost autobiograafia ja ilukirjandusliku teose vahel.
Tehasesse jäämise asemel asub Copperfield oma vanatädi Betsey Trotwoodi otsima. Tema taaskohtumine ja tema hilisem otsus teda kasvatada aitavad tal alustada uut elu. Uus elu ei ole ilma oma ohtudeta, eriti kui elatakse koos Uriah Heepiga, kellel on ilmselgelt üsna kurjad kavatsused perekonna, kelle juures David elab, Wakefieldide suhtes. Copperfieldil sõlmitakse ka oluline sõprus Agnes Wakefieldiga, kellest saab läbi täiskasvanuks saamise lihtsate raskuste tema nõuandja.
Kui ta on lõpetanud dr Strongi akadeemia, jätkab ta õpinguid proktoriks. Ta jääb aga karjäärist ära, kui tädi teatab, et on kogu oma varanduse kaotanud. Selle asemel õpib ta, kuidas saada õigusreporteriks, ja armub meeleheitlikult lapsikusse Dorasse. Tema ja Dora abielluvad, kuid Dora, nagu ka Copperfieldi ema, sureb pärast sünnitust, jättes Davidile vabaduse abielluda tõsiselt oma tõelise partneri Agnesega.
Raamatu osad, mis käsitlevad seadusandlust ja peategelase alustavat kirjanikukarjääri, arvatakse sageli olevat sarnased ka Dickensi eluga. Tema igatsuslik armastus Dora vastu, mis on varjutatud kahetsusega, et ta valis naise, kes oma eesmärgi poolest ei sarnane temaga, võib samuti kajastada Dickensi kahetsust naise valiku üle. Dickens ja tema naine Caroline läksid pärast pikki koos oldud aastaid lahku ning Dickensil oli teadaolevalt kirg ühe Caroline’i õe vastu, kes oli noorelt surnud.
Lisaks tõsimeelega tutvumisele tunnustatakse David Copperfieldi koomiliste elementide poolest. Peategelane on sümpaatne kangelane, kes navigeerib läbi omaaegse moraalse ebakindluse ja näib olevat peaaegu ära teeninud oma lõputasu – abielluda Agnesega. Romaan annab meile ka mõningase, kuigi ilmselgelt mitte täieliku ettekujutuse Dickensi elust ja tutvustab kontseptsioone, mida Dickens uurib mitmes oma meistritöös. Eriti proktoorium, mida raamatus lõdvalt puudutati, sai romaani “Bleak House” keskseks elemendiks. Samuti tähistab Marshalsea võlgniku vangla lühike mainimine meisterliku Väikese Dorriti peateema.