Kes oli Kunta Kinte?

Kunta Kinte, tuntud ka kui Toby, oli kirjanik Alex Haley sõnul noormees, kes viidi 18. sajandi keskel oma sünnimaalt Gambiast. Ta toodi USA-sse, kus ta oli ori istanduses. Inimesed tunnevad teda ära ka peategelasena Haley romaanis Roots, millest tehti eepiline telesari. Ta võitles oma orjastamise ajal vabadustunde ja kultuurilise identiteedi säilitamise eest. Tema lugu, mis sai pärast avaldamist pööraselt populaarseks, avas avalikkuse silmad orjuse õudustele ning julgustas uurima ja säilitama nii Aafrika kui ka afroameerika kultuuri.

Genealoogia
Aafrika-Ameerika päritolu Ameerika autori Alex Haley sõnul oli Kunta Kinte Lääne-Aafrika Gambia mandinka hõimu liige. Haley kinnitab, et ta võeti kinni ja toodi esimese põlvkonna orjana Annapolisesse Marylandi osariiki 1767. aastal. Ta oli Kairaba Kunta Kinte pojapoeg, kes teenis Juffure’i mandinkade püha mehena. Tema isa oli Omoro.

USA-s olles sai ta valgete meistrite poolt tuntuks kui Toby. Ta sai tütre Kizzy, kellel oli poeg, keda kutsuti hellitavalt Chicken George’iks. Järgmiseks tuli Tom Murray, kellest sündis Cynthia Murray, kes oli Bertha Haley ema. Berthal oli kolm last, Julius, George ja Alex (autor).

Cynthia Murray, Alex Haley vanaema, oli säilitanud suure osa oma perekonna suulisest pärimusest ja ajaloost nii hästi, kui suutis. Ta edastas oma esivanema loo nii, nagu ta seda kuulnud oli. Nendest lugudest koostas Haley oma kuulsa teose Roots, mis on osaliselt väljamõeldud ülevaade orja elust.

Kuigi Haley kinnitab, et Kunta oli tõeline isik, on teised inimesed selle väite vaidlustanud. Murray kontode uurimine ei ole suutnud kahtluseta näidata, et Kunta ja ori nimega Toby olid sama isik. Tõenäoliselt ei olnud ta Kizzy isa, sest ta võis surra juba ammu enne naise eostamist. See rikub Haley oletatava otsese liini.

Roots
Kunta Kinte lugu, nagu Haley seda Rootsis jutustab, algab tema sünniga 1750. aastal Juffure’is Gambias. Orjakauplejad võtavad ta teismelisena vangi ja teeb orjalaeval kohutava teekonna USA-sse. Sellel teel surevad paljud tema kaaslased haigustesse ja halvasse kohtlemisse. USA-sse saabudes ostab John Waller ta Virginia osariigis asuvasse istandusse tööliseks, andes talle nimeks Toby.
Waller karistab Kuntat korduvalt Tobyle vastamata jätmise eest ning noor ori üritab mitu korda põgeneda. Kui ta neljandat korda tabatakse, raiutakse Walleril jalg ära, et ta ei saaks enam joosta. Waller müüb ta seejärel oma vennale William Wallerile. Oma uues kodus kohtub ori ja abiellub Bellega, kellega tal sünnib tütar Kizzy.

Kui Kizzy müüakse, sünnib tal uuelt peremehelt poeg. Ta kutsub teda lihtsalt George’iks, kuid täiskasvanuna saab ta tuntuks kui Chicken George, kuna tal on kukevõitleja oskused. Lõpuks ostab ta oma vabaduse, mis sillutab teed ülejäänud perele orjusest välja elamiseks.
Juured, film
Tänu Alex Haley romaani uskumatule edule tehti Rootsist eepiline film. See ilmus 1977. aastal, peaosas Levar Burton. 570-minutiline pilt tugevdas loo kohta nii Ameerika kirjanduses kui ka Aafrika-Ameerika kultuuris.

Tähendus
Kunta tähtsus seisneb Haley sõnul selles, et ta avaldas ümbritsevatele orjadele vabaks olemise hiilgust, vajadust naasta Aafrika päritolu juurde ja orjusele pideva vastuseisu väärtust. Kuigi see vastuseis teenis talle piinava karistuse, säilitas ta oma Aafrika identiteedi tunde, mille ta andis edasi oma tütrele. Kuskilt tulemise tunne ja vabaduse unistuse hoidmiseks vajalik visadus on Rootsi korduvad teemad.
Vaatamata probleemidele Haley loo elementide tõestamisel kui vangistatud orja kogemuse sümbolina, asus Toby ameeriklaste meeltesse. Temast sai orja raske olukorra ja inimese väärikuse sümbol. Tema kaudu algasid dialoogid orjuse negatiivse olemuse ja selle sügava mõju üle afroameeriklaste põlvkondadele. Selles mõttes on ta peaaegu allegooriline, olles iga vangistatud orjana, kes peab võitlust endast palju tugevama rõhuja vastu.