Hans-Gunnar Liljenwall sai 1968. aasta olümpiamängudel osalemise keelu narkootikumide kuritarvitamise tõttu, kuna jõi enne püstolist tulistamist tema sõnul kaks õlut. 1968. aasta Mehhikos peetud olümpiamängud olid esimene kord, kui sportlasi testiti keelatud ainete suhtes. Hans-Gunnar Liljenwall oli Rootsi sportlane, kes võistles 1968. aasta mängude ajal püstolilaskmises. Ta osutus suures koguses alkoholi suhtes positiivseks ja seejärel diskvalifitseeriti. Ta ei pidanud mitte ainult oma pronksmetalli ametnikele tagastama, vaid ka ülejäänud meeskonnaliikmed. Huvitaval kombel usuvad mõned, et ka teistel sportlastel oli 1968. aasta mängude ajal positiivne uimastitest, nagu rahustid. Rahvusvahelise Olümpiakomitee keelatud ainete nimekirjas ei olnud aga toona kõiki neid aineid. Mõned väidavad, et Hans-Gunnar Liljenwall oli lihtsalt õnnetu sportlane, kes vahele jäi. Ta läks aga ajalukku kui esimene olümpiasportlane, kes sai uimastite kuritarvitamise tõttu mängukeelu.
Lähemalt olümpiasportlastest ja keelatud ainetest:
1997. aastal keelati jooksu maailmarekorditega olümpiasportlane Mary Decker Slaney testosterooni kasutamise tõttu.
Ida-Saksamaa Kornelia Ender, 70. aastate ujumise olümpiavõitja, tunnistas, et on steroide kasutanud alates 13. eluaastast.
Rashid Ramzi Bahreinist, jooksu olümpiakulla võitja, andis 2008. aastal positiivse tulemuse tulemuslikkust suurendava ravimi erütropoetiini (EPO) suhtes.