Sõnaraamatuid koostavaid inimesi nimetatakse leksikograafideks. Kuigi mõnikord peetakse seda keeleteaduse haruks, peetakse leksikograafia kunsti eraldiseisvaks valdkonnaks. Mõned neist on kirjutanud üksainus leksikograaf, kuid paljud tänapäeval kõige austusväärsemad ja laialdasemalt kasutatavad näited on paljude inimeste looming.
Leksikograafil on palju kaalutlusi, mida sõnaraamatut kirjutades silmas pidada. Esiteks on olemas palju erinevat tüüpi sõnastikke, millel on sama palju kasutusotstarvet. Need võivad esitada lihtsalt määratlused, häälduse ja põhilised päritolud (nt “kreeka” või “vana prantsuse keel”) või esitada iga termini ulatuslikumad tuletised ja ajaloo. Mõned, nagu Oxfordi inglise sõnaraamat, pakuvad terminite tekstinäiteid. Need raamatud võivad keskenduda teatud keele alamhulkadele, nagu släng või juriidiline terminoloogia, või neid võib kasutada ühest keelest teise tõlkimiseks. Esimene teadaolev sõnaraamat, mille Verrius Flaccus koostas esimesel sajandil e.m.a ladina keeles, loetles ainult arhailisi ja raskeid termineid.
Pidades silmas raamatu sihtotstarvet, peab leksikograaf valima, milliseid sõnu lisada, kui palju teavet iga kirje kohta esitada ja kuidas andmeid korraldada. Mõned korralduse aspektid tunduvad üsna ilmsed, näiteks terminite tähestikuline määramine inglise sõnaraamatus või hiina tähemärkide kategoriseerimine radikaalide ja tõmmete arvu järgi, mida nimetatakse leksikograafiliseks järjekorraks. Tähestikulised sõnaraamatud ilmusid inglise keeles aga alles 1640. aastal ning varasemates rühmitati sõnad temaatilise sarnasuse järgi, näiteks loetleti kõik loomad kokku.
Terminite korraldusel on ka peenemaid kaalutlusi, näiteks kuidas tuleks täpitähti käsitleda. Leksikograaf peab kaaluma, kas teatud käänulised terminid, näiteks inglise keeles „lapsed”, on loetletud eraldi või lisada käänatamata või lemmakirje alla, antud juhul „laps”. Mõnes keeles on kõik sama juurega sõnad rühmitatud. Inglise keeles ilmuvad selle tulemuseks sellised sõnad nagu “important” ja “report” vastavalt kirje “port” all, mitte vastavalt I ja R all.
Mõnest leksikograafist on saanud kodunimed ja nende tööde parandatud väljaanded on endiselt kasutusel aastakümneid pärast nende sõnaraamatute ilmumist. Tuntumad neist on ehk Noah Webster ja Pierre Larousse.