IP- või Interneti-protokolli aadress on kordumatu numbriline aadress, mis määratakse arvutile Internetti sisselogimisel. IP-aadressi saab Interneti-teenuse pakkuja (ISP) kirjete abil konkreetsele isikule tagasi vastendada. Peaaegu kõik veebilehed jälgivad ja salvestavad IP-aadresse, kui külastajad saidi lehti läbi klõpsavad. Selle kaks peamist põhjust on turvalisus ja saidi täiustamine.
Iga veebisait majutatakse serveris. Kui külastaja klõpsab veebisaidile, saadab kasutaja brauser serverile päringu asukohas asuva veebilehe saamiseks. Server tagastab veebilehe päringule vastavale IP-aadressile. Seejärel laaditakse leht külastaja arvutiekraanile.
Kui server on liiklusest kinni (töötab korraga palju päringuid), võivad lehed külastajate jaoks aeglasemalt laadida. Samaaegsete päringute ülekoormuse korral jookseb server kokku või läheb alla, jättes saidi ajutiselt kättesaamatuks. See võib olla rünnak, mida nimetatakse teenuse keelamise (DoS) rünnakuks. Kui rünnak pärineb nakatunud arvutite võrgust, mida nimetatakse botnetiks, nimetatakse seda DDoS (Distributed Denial of Service) rünnakuks.
Pahatahtlik häkker võib tungida veebiserverisse, püüdes hankida teavet kaitstud andmebaasidest, mis sisaldavad kliendiandmeid, näiteks krediitkaardinumbreid. Niinimetatud “skriptilapsed” võivad soovida lihtsalt saiti pahandada, laadides veebisaidile üles pilte või teksti.
Nendel ja muudel põhjustel jälgivad ja salvestavad veebisaidid IP-aadresse iseenesestmõistetavalt, salvestades numbrilised aadressid serveri logidesse. Iga IP-aadressi päring salvestatakse koos ajatempliga. Vanemad andmed kustutatakse regulaarselt logidest, et teha ruumi uuematele andmetele. Aeg, mille jooksul veebisait IP-loge hoiab, on muutuv, selle konfigureerib saidi administraator ja see sõltub paljudest teguritest.
Veebisaidid jälgivad ja salvestavad ka IP-aadresse, et teada saada, millised lehed on kõige populaarsemad. Saidi liikluse suurendamiseks võib sait tugineda populaarsetele lehtedele. IP-aadresside jälgimine saidil võib samuti avastada liikluse lekkeid. Näiteks lehel, mis pakub teavet toote kohta, võib olla link kaugsaidile koos lisateabega. Kui serveri logid näitavad, et suur hulk liiklust klõpsab teisele saidile, saab administraator parandada lehe sisu või kujundust, et liiklust kauem hoida.
Veebisaidi eeskirjad viitavad üldiselt IP-aadressidele kui “anonüümsetele” andmetele. Arvutiküpsiste abil on aga veebisaitidel palju võimalusi siduda identiteete IP-aadressidega, isegi kui aadress on dünaamiline või muutub iga veebiseansi jooksul. Paljud veebisaidid sisaldavad ka “veebivigu” või mõnda pikslit, mis on seotud reklaamiettevõttega, mis suudab jälgida ja salvestada IP-aadresse kogu veebis, ühelt saidilt teisele, koostades varjatult üksikisikute üksikasjalikke surfamisprofiile kuude või aastate jooksul.
Külastaja ei pea veebilehel registreeruma, et teda jälgida ja profileerida. Tavaliselt on kõik saidi külastused ajatembeldatud ja salvestatud küpsisesse, kui küpsised on veebibrauseris lubatud. Kõik saidil külastatud lehed ja lingid lisatakse tavaliselt küpsisesse (lisaks serveri logidele). Kuigi serveri logid kustutatakse, säilitatakse tavaliselt küpsiseid. Küpsise kustutamine kasutaja arvutist ei eemalda veebiserverist duplikaatküpsist. Järgmisel saidi külastusel võib server surfari “ära tunda” erinevate süsteemi- ja tarkvaraandmete järgi, mida brauserid regulaarselt üle annavad; isegi siis, kui surfar lubab ainult ajutisi küpsiseid või mitte.
Nende murede tõttu eelistavad paljud arukad netiinimesed surfata anonüümselt. Sel juhul asub surfari arvuti ja veebi vahel puhverserver. Kõik brauseri päringud saadetakse puhverserverile, mis edastab need Internetti. Veebiserverid tagastavad lehed puhverserveri IP-aadressile, logides selle asemel selle aadressi. Puhverserver võtab lehe vastu, edastab selle surfarile, toimides vahendajana. Veebiserveritel pole surfari IP-aadressi andmeid (puhverserver aga jälgib ja salvestab IP-aadresse).
Kui kasutate puhverserveriteenust, on oluline teada, kas see on tõesti anonüümne. Mõned puhverserverid edastavad oma päises taotleja IP-aadressi, nurjades eesmärgi. Seda teavet peidavad ainult anonüümsed puhverserverid. Mõned puhverserverid väidavad, et nad on anonüümsed, kuid ei ole, seega on soovitatav saadaolevate puhverserveri tööriistade kaudu isiklik kontroll. Rahvusvaheliste puhverserverite kasutamine võib samuti suurendada anonüümsust, kuna puhverserveri logid ei kuulu netitsenti koduriigi jurisdiktsiooni alla. Sellegipoolest on puhverserveri teenused loodud selleks, et aidata säilitada seadusliku tegevuse vabadust ja privaatsust, mitte kaitsta ebaseaduslikku tegevust.
Firefox™ brauseril on lisandmoodul nimega FoxyProxy, mis võimaldab kasutajatel pidada puhverserverite loendit ja hõlpsalt nende vahel lülituda, et hoida ära kirjete kogunemine vaid ühte puhverserverisse. Võib ka linkida puhverservereid, asetades ahelasse kaks või kolm puhverserverit, kuid see aeglustab surfamist. Kui üks puhverserveritest on maas, lähevad taotlused kaotsi. Lisaks on puhverserveris surfamiseks erinevaid jagamisvaraprogramme.
Veebipõhised anonüümsed teenused võimaldavad külastajatel veebis surfata kohapealse liidese kaudu. Saidilt surfates kuvatakse soovitud lehed aknas. Ainus Internetile avaldatav IP-aadress on veebisaidi enda aadress. Kuid taaskord salvestab ja jälgib veebisait ise selle teenuseid kasutavate inimeste IP-aadresse.