Uneskõndimine mõjutab umbes 4 protsenti täiskasvanutest, teatab Ameerika unemeditsiini akadeemia. Seda tüüpi parasomnia on tegelikult rohkem levinud laste seas. Prantsusmaal Montpellier’s asuva Gui-de-Chauliaci haigla teadlased uurisid seda nähtust 2015. aastal ja avastasid, et uneskõndimise episoodi ajal end vigastanud patsientide seas ütles ligi 80 protsenti, et tunneb valu alles pärast ärkamist. Lisaks väitis ajakirjas Sleep avaldatud uurimus, et uneskõndijatel on ärkveloleku ajal peaaegu neli korda suurem peavalu ja 10 korda suurem tõenäosus kogeda kurnavat migreeni.
Valu puudumine:
Uuringus teatas 100 uneskõndimise diagnoosiga patsiendist 47 vähemalt ühest uneskõndimise episoodist, mis põhjustas vigastusi. Ainult 10 patsienti ütlesid, et ärkasid kohe ja tundsid kohe valu.
Üks uuringus osalenud patsient hüppas unes kõndides välja kolmanda korruse aknast, kuid tundis valu alles pärast ärkamist. Teine teatas jalaluumurrust pärast katuselt kukkumist, kuid temagi ei tundnud midagi, kuni hiljem.
Teadlased pole päris kindlad, mis uneskõndija ajus toimub, kuid juhtivteadur Regis Lopez väitis, et parasomnia sündmus häirib kuidagi aju valusensoorset süsteemi.