Kas teil võib olla liiga palju progesterooni?

Kuigi progesteroon on inimkehas looduslikult esinev aine, on võimalik hormooni taset normaalsetest piiridest kõrgemale tõsta. See juhtub kõige sagedamini inimestel, kes võtavad meditsiinilise probleemi raviks progesterooni toidulisandeid. Liiga palju progesterooni süsteemis võib põhjustada mitmeid füüsilisi ja psühholoogilisi kõrvalmõjusid ning mõnel juhul põhjustada surma. Hormooni lisamisel soovitatakse patsientidel ohutu taseme hoidmiseks võtta ligikaudu 20–40 milligrammi päevas. Uuringud on näidanud, et 400 mg progesterooni annus võib põhjustada tõsiseid meditsiinilisi probleeme, nagu epilepsia ja neerukahjustus.

Ülemäärase progesterooni sümptomid ilmnevad naistel rohkem kui meestel, kuna naised saavad suurema tõenäosusega progesterooniravi. Hormoon toimib emaka limaskesta stabilisaatorina; defitsiit võib põhjustada ebaregulaarset ja liiga tugevat menstruatsiooni. Hormonaalne ravi võib seda ravimite abil neutraliseerida. Lisaks arvatakse, et ravi aitab ennetada osteoporoosi ja südamehaigusi.

Hormooni saab manustada mitmel viisil; vaginaalsed ravimküünlad ja kreemid on ühed levinumad meetodid. Patsient võib valida ka progesterooni võtmise pillide, nahakreemide ja süstide kujul. Iga meetodi edukuse määras ei ole olulisi erinevusi.

Naised, kellel on liiga palju progesterooni, teatavad kõige sagedamini väsimusest, krampidest ja kõhuvaludest ning tupe kuivusest. Ülemäärase füüsilised sümptomid hõlmavad ka rindade turset, migreeni ja aneemiat. Naispatsientidel võivad tekkida psühholoogilised sümptomid, nagu depressioon, meeleolu kõikumine ja libiido märkimisväärne langus. Kuigi see on harvem, teatavad teadlased, et meestel võib selle hormooni puuduse tõttu väheneda spermatosoidide vähenemine.

Ülemäärase progesterooni taseme vältimiseks soovitavad eksperdid järgida mõningaid ohutusjuhiseid. Peamine neist on vereanalüüs enne ravi. Iga patsiendi kehakeemia on ainulaadne ja seetõttu ei ole hormooni jaoks universaalset “õiget” annust. Vereanalüüsid võimaldavad arstidel hinnata patsiendi praegust hormooni taset ja määrata õige koguse toidulisandina. Kreemide puhul ei tohi ravimeid manustada rasvaladestuste läheduses; hormoon võib koguneda rasvkoesse, mitte kohe vereringesse imenduda, mille tulemuseks on hiljem suur hüpe.

Arstid soovitavad ka regulaarset kontrolli kogu progesteroonravi ajal. See võimaldab neil mõõta patsiendi hormoonide taset ja uurida teda võimalike sümptomite suhtes. Seejärel saab tulemuste põhjal ravi kohandada, vältides tõsiseid kahjustusi patsiendi süsteemile.