Tasuta WiFi® või levialad on avalikud kohad, kus Interneti-ühendus on saadaval kõigile levialas. Kohvikud, raamatukogud, koolilinnakud ja kodanikukeskused on vaid mõned kohad, kuhu inimesed võivad juurdepääsu leida. Üldiselt on levialade kasutamine mõne terve mõistuse reegliga ohutu.
Levialavõrgud on sageli krüptimata, kuna krüpteerimiseks oleks vaja iga võrguga liituva inimese sisselogimismandaate, mis takistab juurdepääsu. Võrkudesse, mis ei vaja mandaate, on kõigil lihtne, kui kasutaja juhib seda vähe või üldse mitte.
Traadita ruuter edastab kogu dialoogi, mis toimub tema ja ühendatud arvutite vahel. Kui kümme kohviku külastajat kasutavad oma arvutit Internetti pääsemiseks, e-kirjade vaatamiseks või muusika allalaadimiseks, edastatakse kümme vestlust kogu kohvikus ja lähiümbruses. Teised levialas olevad inimesed saavad dialoogi pealtkuulamiseks kasutada laialdaselt saadaolevaid tööriistu ning andmepakette püüda ja analüüsida. See on hea viis lähedal asuvatele pahatahtlikele isikutele kasutajanimede, paroolide, meilisõnumite ja muu isikliku teabe saamiseks, mis liigub traadita võrgus krüptimata.
Ettevaatusabinõuna võivad kasutajad vältida tasuta WiFi®-i kasutamisel veebisaitide külastamist, mis saadavad kasutajanimesid, paroole või e-kirju selgelt. Sellegipoolest liiguvad andmed sellistele veebisaitidele kodust juurde pääsedes endiselt lihttekstina üle Interneti, sõltudes võrgus nuhkimast. Vältides saitide avalikku külastamist, kõrvaldavad kasutajad ainult täiendava riski, et kohalikud kasutajad võivad traadita liiklust nuhkida.
Isegi kui tasuta WiFi®-võrk on krüptitud, on krüptimist erinevat tüüpi. Vana protokolli, mida tuntakse WEP-na (Wired Equivalent Privacy), saab hõlpsasti kättesaadava tarkvara abil hõlpsasti murda. Ainult tugevam WiFi® Protected Access (WPA) takistab kohalikel snoopidel arvuti ja juhtmeta ruuteri dialoogi dešifreerimist. Igal juhul dešifreerib ruuter liikluse enne selle Internetti saatmist, nii et võrgusnoopikud saavad endiselt lugeda teie ja Interneti vahel vahetatud krüptimata andmeid. WPA peatab ainult kohalikel nuhkimistel traadita liikluse lugemise.
Siiski on turvaline kasutada levialasid, et pääseda juurde saitidele, mis pakuvad otsast-punkti (nimetatakse ka punkt-punkti) krüptimist. Otsast lõpuni krüpteerimine rakendatakse automaatselt, kui külastate saiti, mille aadress algab https-iga. Sel juhul krüpteerib brauser kogu suhtluse enne arvutist lahkumist ja see dekrüpteeritakse ainult sihtsaidil. Samuti krüpteerib veebisait kõik selle lõpust, mille brauser dekrüpteerib. Sekkuja, olgu see siis kohalik või võrgus, võib endiselt edastavaid andmepakette kinni püüda, kuid nende pakettide sisu on loetamatu.
Internetipangandus kasutab punkt-punkti krüptimist, nagu ka ostukärud ja kõik seaduslikud veebisaidid, mis nõuavad teenuse või toote pakkumiseks isikuandmeid. Ideaalis peaks iga veebisait, mis nõuab kasutajanime ja parooli, pakkuma turvalist ühendust nende mandaatide vahetamiseks, kuid paljud registreerimist nõudvad saidid lubavad kasutajanime ja parooli selgeks liikumiseks. Kahjuks kehtib see ka mõnede veebipõhiste meiliteenuste kohta. Sel juhul liigub ka e-kiri selgeks, et nuhkimine saaks lõksu püüda ja lugeda.
Kuigi tasuta WiFi® on turvaliste veebisaitide jaoks ohutu, tuleks ülitundlikke toiminguid teha ainult inimese koduarvutist. Avalikku arvutit ei tohiks usaldada muus kui juhuslikus surfamises. Arvutid salvestavad paroole, kasutajanimesid ja muid paljastavaid andmeid teatud tüüpi mällu, mida nimetatakse vahemällu, võimaldades teistel neid hiljem hankida. Avalik arvuti võib olla nakatunud ka klahvilogija tarkvaraga, mis salvestab klahvivajutused, rikkudes punkt-punkti krüptimise eesmärgi, püüdes kinni kontonumbrid, kasutajanimed ja paroolid, kui need klaviatuurile sisestatakse.
Arvuti turvalisuse tagamiseks peaksid kasutajad kasutama mainekat viiruse- ja nuhkvaratõrjetarkvara, mida uuendatakse sageli. Lisaks peaksid inimesed regulaarselt otsima juurkomplekte, mis on skriptid, mida saab arvuti võrgus kaugjuhtimiseks ilma omaniku teadmata kasutada. Juurkomplektid kasutavad ressursse, mis võivad aeglustada jõudlust, häirida arvuti nõuetekohast toimimist ning neid saab kasutada ka klahvilogijate ja muu pahatahtliku tarkvara installimiseks.