Svastika on sanskriti keeles “õnne võlu” või heaolu ja õnne soov. Õnnepeni, neljaleheline ristik või muu positiivsuse talisman võiks öelda, et see on enam-vähem sünonüüm haakristi üldisele tähendusele. Haakristi kahetsusväärne valimine natsipartei embleemiks Teises maailmasõjas jättis lääne külmaks sümbolile, mida mõnikord nimetatakse ka murtud ristiks, kuid selle päritolu on sama iidne kui inimkond ise, eelnedes tänapäevastele genotsiidiühendustele.
Haakrist on püha sümbol, mis ilmub juba kiviajal või neoliitikumi ajal. Vanim ülestähend haakristi kohta pärineb tänapäeva Iraanist leitud esemetelt, mis pärinevad 7,000 aasta tagusest ajast. Haakristid esinevad ka pronksi- ja rauaajast pärit arheoloogilistel esemetel ning on tihedalt seotud Mesopotaamia piirkondade rahvastega. Üldlevinud sümbolit leidub ka indoeuroopa keltide, kreeklaste, kogu Aasia ja Aafrika ning isegi Ameerika põlisrahvaste seas.
Pärsia iidsetele zoroastrilastele kujutas haakrist pöörlevat päikest, elavat tuld ja lõpmatut loovust. Mõned teadlased arvavad, et see kristluse-eelne monoteistlik religioon on tugevalt mõjutanud judaismi arengut, mis omakorda mõjutas kristlust ja islamit.
Haakristi on mainitud Vana-India eeposes, maailmale teadaolevate vanimate eeposte seas. Hindu pühakirjad põhinevad osaliselt neil luuletustel. Hinduismis tähistab haakristi üks käsi Brahmat ehk loomingut ja teine loodu ehk teadvuse arengut. Neli kätt tähistavad tavaliselt ka nelja muutuste tuult või nelja kardinaalset suunda.
Budismis tähistab haakrist vastandite tasakaalu ja tähistab kõike, mis on, või jumalikku terviklikkust. Kristlus kasutas “haakristi” või haakristi sümbolina Kristuse võimest võita ristisurmast ülestõusmise kaudu. Võib olla huvitav märkida, et enne kui natsid 18. sajandi keskel selle sümboli omaks võtsid, kasutati haakristi motiivina mitte ainult Euroopas ja Aasias, vaid ka kogu Ameerika Ühendriikides. Väidetavalt võis 1930. aastate jooksul haakristi kujundust leida fuajees, teeviitadel ja isegi Coca-Cola reklaamikampaanias.
Indias ja paljudes teistes riikides kasutatakse haakristi jätkuvalt õnne sümbolina pulmade tähistamiseks ning kodude ja templite sissepääsude õnnistamiseks. Selle üldlevinud kohalolek läbi iidse ajaloo kogu maailmas on pannud mõned, nagu Carl Jung, oletama, et selle päritolu võib olla psühholoogiline. Astronoom Carl Sagan märkis, et pöörlev komeet võtab mõnikord haakristi kuju, nagu on kujutatud vähemalt ühes iidses käsikirjas, mis on reprodutseeritud Sagani raamatus “Komeet”. Mõlemad seletused võivad anda ülevaate haakristi kui sümboli päritolust, mis meenutab inimkonna päritolu.
Kahjuks kasutavad läänes haakristi jätkuvalt neonatside rühmitused, kes praktiseerivad tänapäevast viha õhutamist. See ainult tugevdab Teises maailmasõjas tekkinud negatiivseid assotsiatsioone, tagades, et ajalooliselt heatahtlik haakrist jääb selles maailma osas põlatud ikooniks.