Tõhusa multitegumtöö tegemise võime võib olenevalt isiksuse tüübist ja keskendumisvõimest erineda. Uuringud on näidanud, et inimesed, kes testivad kõrgeid isiksuseomadusi, nagu impulsiivsus ja riskivalmidus, on sageli multitegumtöös kõige vähem tõhusad, kuid nad teevad ka kõige tõenäolisemalt mitut ülesannet ja arvavad, et nad on selles head. Teadlased usuvad, et see võib olla tingitud sellest, et impulsiivse iseloomuga inimesed hajuvad kergesti ega suuda keskenduda ühele ülesandele korraga, mis viib nad mitme ülesandeni. Inimesed, kes suudavad keskenduda käsilolevale ülesandele, on osutunud kõige tõhusamaks multitegumtöös. Uurijad jõudsid järeldusele, et need inimesed ei tegelenud mitme asjaga segamise tõttu, vaid pigem eesmärgiga olla produktiivsemad.
Rohkem multitegumtöö kohta:
Hinnanguliselt räägib 10% igal ajahetkel autot juhtivatest inimestest telefoniga.
Uuringud on leidnud, et kolledži üliõpilastel kulub multitegumtöö ajal ühelt ülesandelt teisele liikumiseks keskmiselt kaks minutit.
Inimesed, kes tegelevad kõige sagedamini mitme ülesandega, võivad tõenäolisemalt teatada, et neil on sotsiaalsed probleemid, mis võivad teadlaste arvates olla tingitud vähenenud võimest keskenduda suhtlemise ajal teistele inimestele.