Täiendava muutmälu (RAM) lisamine võib arvuti kiirust suurendada, kuigi see pole garanteeritud ja sõltub sageli muudest teguritest. Kui muidu kiires süsteemis on aegluse ainus põhjus RAM-i puudumine, siis mälu lisamine parandab tavaliselt töökiirust. Kui peale RAM-i nappuse on muid probleeme, võib mälu lisamine aidata, kuid parima võimaliku jõudluse tagamiseks tuleb neid sekundaarseid tegureid käsitleda. Mõnel juhul võib arvuti olla uuemate rakenduste tõhusaks käitamiseks liiga vana, kui üldse.
RAM-i kontrollimine
RAM-i kasutust arvutis saab kontrollida erinevatel viisidel, olenevalt operatsioonisüsteemist (OS). Mõnda Windows™-i versiooni kasutavas masinas on lihtsaim viis arvuti mälumahu nägemiseks vaadata juhtpaneeli ekraani Süsteemi. Tegumihaldur näitab, kuidas seda mälu kasutatakse; Ctrl + Alt + Del klahvide vajutamine avab selle programmi või selle avamise võimaluse. Selle tööriista vahekaardil Jõudlus kuvatakse mäluressursside graafik ja RAM-i kasutusviis võib olla loetletud “füüsilise mäluna”. Mac™ OS-i töötavate süsteemide aktiivsusmonitor kuvab sarnast teavet vahekaardil Süsteemi mälu.
Kolmanda osapoole tarkvara saab kasutada ka mälu jälgimiseks ja vajaduse korral isegi RAM-i vabastamiseks, kuigi see ei ole alati parim viis arvuti kiiruse suurendamiseks. RAM-i vabastamine tähendab programmide sulgemist, mida ei kasutata, kuid mis kasutavad mälu. Kui süsteemis on vähe mälu või see nõuab sageli RAM-i vabastamist, võib selle suurema installimine tavaliselt arvuti kiirust parandada.
RAM-i lisamine
Enne täiendava RAM-i ostmist on oluline kontrollida emaplaati. Emaplaat on trükkplaat, kus asub enamik arvuti olulisi komponente ja sellel on uue mälu jaoks piiratud hulk ruumi. Tahvel võib olla maksimaalselt ära kasutatud selle toetatava RAM-i hulga jaoks, kas RAM-i füüsiliste pulkade või nende kombineeritud väärtuste osas. Näiteks võib emaplaadil olla ainult kolm RAM-i pesa ja maksimaalselt 12 GB. Kui kõik kolm pesa on täidetud 4 GB pulgadega, siis rohkem lisada ei saa; kui emaplaadil on kolm 2 GB mälupulka, võib ühe või mitu asendada 4 GB mälupulgaga, et suurendada RAM-i vaba ruumi piires.
RAM-i on mitut erinevat tüüpi, seega on oluline, et inimene, kes soovib rohkem lisada, vaataks arvuti kasutusjuhendist või veebist järele, millist RAM-i vaja on. Vale tüüpi mälu ei mahu tavaliselt emaplaadi pesadesse ja kui see mahub, siis arvuti tavaliselt ei käivitu.
RAM-i lisamine lauaarvutisse on tavaliselt lihtsam kui sülearvuti. Tornide või sarnaste korpustega lauaarvuteid saab tavaliselt avada ja RAM-i saab paigaldada otse emaplaadile. Sülearvutitel on palju vähem ruumi ja need kasutavad väiksemaid mälupulki, mida võib olla keerulisem õigesti installida. Eelehitatud arvutitel võivad olla ka garantiid, mis tühistatakse uute komponentide lisamisel, seega tuleks seda enne riistvaramuudatuste tegemist kaaluda.
RAM-i eesmärk
Arvutisüsteemis toimib RAM tõhusalt “aju” osana. Arvutis kasutatakse kahte tüüpi salvestusruumi – pikaajalist ja lühiajalist mälu – nagu inimajus. Kõvaketas toimib pikaajalise mäluna, salvestades andmeid hilisemaks kasutamiseks. RAM käitub nagu lühiajaline mälu ja seda kasutatakse teabe töötlemiseks programmi käitamise ajal.
RAM-i arvväärtust väljendatakse tavaliselt salvestusmahuna, näiteks üks gigabait. RAM-i suurus näitab, kui palju mälu on programmide ja protsesside käitamiseks igal ajahetkel saadaval. Kuna programmide käitamiseks on rohkem mälu, saab korraga kasutada mitut tarkvara ilma arvutit liigselt aeglustamata.
Muud aeglase arvutite põhjused
Mängijate ja videorakendustega töötavate inimeste jaoks võib aeglane graafikakaart põhjustada kehva jõudluse. Heal graafikakaardil peaks olema oma sisseehitatud RAM ja graafikaprotsessor (GPU), vastasel juhul kasutab see süsteemi RAM-i ja keskprotsessori (CPU) ressursse. Emaplaadi juhend näitab tavaliselt, millist tüüpi riistvara saab kasutada jõudluse parandamiseks, minnes paremaks kaardile. Kui arvuti graafikakaart on tipptasemel ja RAM näib olevat korras, võib osutuda vajalikuks CPU uuendamine, mis võib arvuti kiirust drastiliselt parandada.
Hooldusprobleemid mõjutavad ka arvuti kiirust. Piisava kõvakettaruumi puudumine aeglustab jõudlust, nagu ka killustatud draiv. Suuremale kettaseadmele uuendamine võib selle osa probleemist leevendada ja kõvakettaid tuleks regulaarselt defragmentida. Nuhkvara, klahvilogijad ja muu pahatahtlik tarkvara, mida tuntakse ka pahavarana, võivad samuti aeglustada arvuti tööd, võttes ära süsteemiressursse. Pahavara võib kasutada ka andmete ja isikliku teabe varaseks või kahjustamiseks, seega tuleks süsteemi kaitsmiseks kasutada viirusetõrjeprogrammi ja/või tulemüüri.
Mõnel juhul töötab arvuti hästi, välja arvatud üks konkreetne rakendus. Enamikul tarkvaradel on minimaalsed süsteeminõuded, mis peavad olema nõuetekohaseks töötamiseks täidetud, kuid erakordse jõudluse tagamiseks on sageli vaja rohkem mälu ja töötlemiskiirust. Kui süsteem suudab täita ainult minimaalseid nõudeid, on tõenäoliselt probleeme programmi käivitamisega. Programmi kiire ja usaldusväärse toimimise tagamiseks on tavaliselt vaja kaks korda soovitatud RAM-i ja töötlemisvõimsust.