Põhiseaduslikult võttes ei takista miski ühest erakonnast pärit presidendikandidaadil valimast asepresidendi kandidaati teisest erakonnast. Asepresidendikandidaat peab vastama presidendi vanuse-, elukoha- ja kodakondsusnõuetele ning ei tohi seaduslikult elada presidendiga samas osariigis. Miski ei välistaks vabariiklasest presidendikandidaadil demokraatidest kandidaadi valimist või vastupidi.
Poliitiline reaalsus on aga see, et nii demokraatlik kui ka vabariiklik partei eelistavad ühtsuse ja järgluse nimel jooksutada sirgeid parteipileteid. Erakonna presidendikandidaat otsib sageli endale kandidaati, kes “tasakaalustab” riigi demograafia. See tasakaalustav akt võib sisaldada konservatiivset/liberaalset aspekti, kuid siiani ei ole see sisaldanud demokraatide/vabariiklaste elementi. Iga erakond taotleb kontrolli ja mõju Kongressi üle ning võimaliku uue ülemkohtu kohtuniku ametisse nimetamise protsessi üle. Segatud presidendipilet ei pruugi saata kindlat sõnumit parteilisest kontrollist, sest igal parteil oleks täitevvõimu eesotsas väga mõjukas juht.
Teine põhjus, miks segatud presidendipilet võib problemaatiliseks osutuda, on pärimisliin. Kui demokraatidest president peaks ametis surema, võivad mitmed parteile lojalistid tunda end valimisõigusteta, kui vabariiklasel lubatakse ametisse asuda ilma valimisteta. Nii mõõdukas kui vastaserakonna kandidaadikaaslane ka pole, näeksid paljud teda siiski selle erakonna registreeritud liikmena. Teatud endise presidendi heakskiidetud sotsiaalprogrammid või majanduslikud stiimulipaketid ei pruugi uue presidendi juhtimisel püsida.
Algselt ei kandideerinud president ja asepresident kombineeritud pileti raames. Enne 1804. aastat, kui 12. parandus ratifitseeriti, sai asepresidendiks see, kumb presidendikandidaat kogus valimiskolleegiumilt teise häälte arvu. Föderalist John Adams oli demokraatliku vabariiklase Thomas Jeffersoni asepresident. Ka pärast seda on mõned kandidaadid kandideerinud koos teiste erakondade kandidaatidega; oma teiseks ametiajaks valis vabariiklane Abraham Lincoln oma asepresidendiks demokraadist Andrew Johnsoni. Segapileti praktika on aga väga haruldane.
Kaasaegses poliitikas võib segatüüpi presidendipilet ellu jääda valijate kontrolli all, kui mõlemat kandidaati peetakse nende parteides mõõdukateks. Eelmistel valimistel on räägitud sellest, et mõõduka vabariiklase poole pöördub mõõduka kuni liberaalse demokraatide presidendikandidaat, kuid siiani pole miski kõnefaasist edasi läinud. Kuigi hääletavad avalikkus võivad segast presidendipiletit näha kui siirast pingutust parteidevahelise lõhe ületamiseks, võivad mõlema poole parteile lojalistid seda näha ka kui suutmatust toota rahuldavat sama partei piletit või veidi rohkem. kui üllas, kuid riskantne poliitiline eksperiment.