Kogu maailmas tehtud uuringute kohaselt on tegelikult tõsi, et lemmikloomaomanikud elavad kauem. See on paljudes meditsiiniringkondades nii laialdaselt aktsepteeritud, et arstid soovitavad mõnikord oma patsientidele lemmikloomi ning lemmikloomateraapia on kasvav pakkumine sellistes kohtades nagu vanadekodud ja väärkoheldud laste varjupaigad. On mitmeid teooriaid selle kohta, kuidas loomadega suhtlemine aitab inimestel kauem elada, ja paljudel lemmikloomavanematel on mõned omad.
Paljud inimesed leiavad, et oma elu loomadega jagamine võib tunduda üsna rahuldust pakkuv, nagu iga lemmikloomaomanik võib teile öelda. Tõendid näitavad, et lemmiklooma omamine võib lisaks naudingule olla ka käegakatsutav kasu tervisele. Inimestele, kes ei saa lemmikloomi omada, võivad lemmikloomateraapia teenused pakkuda mõnda neist eelistest, eriti kui lemmikloomateraapiaga tegeletakse regulaarselt.
Lemmikloomaomanike küsitlused on näidanud, et lemmikloomadega inimestel on tavaliselt madalam vererõhk ja stressitase, olenemata muudest teguritest nende elus. Paljudel lemmikloomavanematel on madalam vererõhk ja eriti koeraomanikud kipuvad olema paremas füüsilises vormis kui mittekoeraomanikud. Uus-Meremaa teadlased on väitnud, et “tavalised jalutuskäigud” koertega on tõenäoliselt vastutavad koeraomanike üldiselt parema tervise eest.
Depressiooniga inimestele võivad lemmikloomad anda põhjuse hommikul üles tõusta. Kuna paljud lemmikloomaomanikud tunnevad vastutust oma hooldatavate loomade eest, võib see vastutus olla liikumapanev jõud depressiooni ja üksindusega võitlevatele inimestele. Lemmikloomad on osutunud kasulikuks ka eakatele inimestele, eriti vanematele inimestele, kes elavad eraldatud keskkonnas.
Teraapias kasutatakse laialdaselt igasuguse kuju ja suurusega loomi. Looma- või lemmikloomateraapiat pakkuvad terapeudid on märkinud, et nende patsiendid tunduvad loomadega sageli rahulolevamad ja loomad võivad olla terapeutiliste läbimurrete katalüsaatoriks. Haiglate, vanadekodude ja muude hooldusasutuste loomade külastajaid tervitavad elanikud ja patsiendid sageli põnevusega ning loomi on kasutatud ka rehabilitatsiooniprogrammides sellistes kohtades nagu vanglad. Psühholoogilise stressi vähendamisega saavad lemmikloomadega suhtlevad inimesed elada kauem ja elada rahuldustpakkuvamat elu.
Loomaomanikel näib olevat ka parem taastumisprotsent tõsiste haiguste puhul. 2008. aasta südameüksuste uuringus märkisid arstid, et lemmikloomaomanikud surevad aasta jooksul pärast tõsist südamehaigust palju väiksema tõenäosusega ning eriti kassiomanikud näivad elavat palju kauem kui mittekassiomanikud, isegi kui võtta arvesse muid tegureid, võib mõjutada pikaealisust. Sama 2008. aasta uuringu kohaselt kogevad lemmikloomade vanemad lihtsalt vähem insuldi ja südameinfarkti.