Kummi, magusainete ja toiduvärvide kombinatsioon moodustab enamiku tänapäeval müüdavast kaasaegsest närimiskummist. Varem kasutas enamik närimiskummitootjaid baasina sünteetilist kummi või “chicle” – vihmametsade vaiku. Täna aga väidab ettevõte Glee Glum, et on ainus järelejäänud USA närimiskummitootja, kes kasutab endiselt närimiskummi alusena chicle’i.
Enne kui enamik närimiskummi kaubamärke kasutas suhkruasendajaid, ei peetud liigset närimiskummi suu tervist soodustavaks. Tänapäeval kasutavad enamik närimiskummi kaubamärke kunstlikke magusaineid, sealhulgas aspartaami, kaaliumi atsesulfaami ja sukraloosi, ega kujuta endast samasugust ohtu suuhügieenile. Samal ajal võib meditsiiniline närimiskumm, nagu nikotiinkumm, olla tervisele kasulik, kuna aitab närijal suitsetamisest loobuda; kuid see võib muutuda ka ebatervislikuks, kui seda kuritarvitatakse või kui see iseenesest sõltuvust tekitab.
Ameerika Ühendriikide sõjavägi on aastakümneid jaganud närimiskummi otse oma sõduritele, uskudes, et närimiskumm parandab keskendumisvõimet ja leevendab stressi. Samuti on Uus-Meremaa kaitsevägi oma jagatud ratsioonipakkidesse lisanud närimiskummi nimega Recaldent, kuna on näidatud, et närimiskumm võitleb hammaste lagunemisega.
2008. aastal teatas Canwest Newsi avaldatud artikkel, et äädikhappe etenüülestrit, närimiskummis levinud ainet, uurib Health Canada ja Kanada föderaalvalitsus võib selle peagi mürgiseks märgistada. Tuntud ka kui vinüülatsetaat, kasutatakse seda ainet sageli närimiskummis lõhna- ja maitseainena ning rahvusvahelise agentuuri läbiviidud uuringu käigus on leitud, et see võib laborirottidel vähki põhjustada. Vinüülatsetaati kasutatakse ka deodorisaatorite, parfüümide, värvide ja muude toodete tootmiseks.
Üks levinud müüt närimiskummi võimalike terviseriskide kohta on see, et selle seedimine võtab mitu aastat. Kuigi närimiskummi nimetatakse sageli “seedimatuks”, kuna see on vastu keha loomulikele pingutustele toitu seedida, eritub see kehast samal viisil ja sama aja jooksul nagu tavaline toit.