Nobeli rahupreemia kandidaadiks võib esitada igaüks, kuid sellise kandidaadi saavad esitada ainult teatud inimesed. Abikõlblike isikute nimekirjas on mis tahes riigi parlamendiliikmed ja ministrid, endised laureaadid, mõned ülikoolide professorid ning Nobeli komitee praegused ja endised liikmed.
Valdav enamus Nobeli rahupreemia 119-aastase ajaloo nominentidest on väärinud tähelepanu, kuna on pühendunud kodanikuühiskonnale, diplomaatiale ja inimkonna paremaks muutmisele. Šokeerival kombel on aga nominentide nimekirjas Adolf Hitler, kelle 1939. aastal esitas kandidaadiks Rootsi parlamendi sotsiaaldemokraadist liige Erik Gottfrid Christian Brandt.
Brandti kiri või kandidaadi ülesseadmine kirjeldas Kolmanda Reichi juhti kui kedagi, kellel on “hõõguv armastus rahu vastu”. Brandt, pühendunud antifašist, nimetas füürerit satiirilise kriitika vormiks. See oli vastus Briti peaministri Neville Chamberlaini ebairoonilisele kandidatuurile, kes kirjutas alla Müncheni kokkuleppele, mis loovutas osa Tšehhoslovakkiast Natsi-Saksamaale. Keset sellest tekkinud kära, kui tema irooniakatset valesti mõisteti, võttis Brandt kiiresti kandidaadi tagasi.
(Enamasti) rahumeelsed valikud:
Nobeli rahupreemia kandidaatide nimekirja hoitakse konfidentsiaalsena vähemalt 50 aastat, kuid sponsor võib oma valikust avalikult teatada.
Auhinnale esitati üllatavalt ka Itaalia diktaator Benito Mussolini 1935. aastal ja Nõukogude liider Jossif Stalin, kes nimetati kandidaadiks 1945. ja 1948. aastal. Poplaulja Michael Jackson nimetati 1998. aastal kandidaadiks.
318. aasta Nobeli rahupreemia kandidaate on 2020 (211 isikut ja 107 organisatsiooni). Saaja kuulutatakse välja 9.