Hiinas tuntakse mandariini keelt kui putonghua, mis tähendab “tavakeelt”. Kuid tegelikult ei räägita mandariini keelt kaugeltki üldiselt. Hiina haridusministeeriumi 2013. aasta aruanne näitas, et umbes 400 miljonit inimest – umbes 30% riigi elanikkonnast – ei räägi ega mõista üldse mandariini keelt. Kuigi mandariini keel (tuntud ka kui tavaline hiina keel) on Hiina ainus ametlik keel, räägitakse kogu maailma kõige rahvaarvuga (ja suuruselt kolmandas) riigis sadu teisi keeli ja dialekte. Paljud hiina dialektid on vastastikku arusaamatud. Hiina valitsus on aastakümneid püüdnud propageerida mandariini keelt ühendava jõuna kogu suures ja mitmekesises rahvas, kuid paljud piirkonnad ja eetikarühmad on säilitanud tugeva toetuse oma emakeeltele, nagu kantoni ja shanghai keel.
Mitte nii levinud keel:
Hiina valitsus näib siiski olevat mandariini keele populariseerimisel edusamme teinud, kuna 2004. aastal teatati, et ainult 53% elanikkonnast rääkis mandariini keelt, võrreldes 70%ga 2013. aastal.
Hiinas on umbes 960 miljonit mandariini keelt emakeelena kõnelevat inimest. Wu (sh shanghai keel), min ja yue (sh kantoni keel) on Hiinas vastavalt 80 miljoni, 70 miljoni ja 60 miljoni inimese emakeeled.
Umbes 1.2 miljardit inimest (see on 16% maailma elanikkonnast) räägib oma emakeelena mõnda hiina keelt.