Tõenäoliselt püüdsid ajakirja Business 2.0 toimetajad 2006. aastal olla uuenduslikud ja vastuolulised, kui koostasid nimekirja „10 inimest, kellel pole tähtsust”. Nende valitud ettevõtete juhid teenisid kopsakat palka ja uhkeldasid muljetavaldavate tiitlitega, kuid ajakiri tundis, et nende parimad päevad on seljataga, jõudes isegi nii kaugele, et kutsuti neid “inimesteks, keda saate konverentsidel ohutult nuiata”. Nimekirjas oli silmapaistev Mark Zuckerberg, toona 22-aastane Facebooki asutaja. Ajakiri heitis talle ette, et väidetavalt lükkas ta 750. aastal tagasi 2005 miljoni USA dollari suuruse väljaostupakkumise, kuna ta hoidis välja koguni 2 miljardit dollarit. Selgub, et Business 2.0 ei omanud erilist tähtsust. Ajakiri lõpetas tegevuse 2007. aasta oktoobris. Zuckerbergi osas oli 32-aastase Facebooki tegevjuhi osalus praeguses avalikus ettevõttes 54.5. aasta septembri seisuga 2016 miljardit USA dollarit.
Oluliste asjade tegemine:
Zuckerberg ja neli Harvardi kaasüliõpilast käivitasid Facebooki oma ühiselamutubadest 2004. aastal.
Alates 2010. aastast on ajakiri Time lisanud Zuckerbergi järjekindlalt oma maailma 100 jõukaima ja mõjukaima inimese nimekirja.
2012. aasta detsembris ütlesid Zuckerberg ja tema naine dr Priscilla Chan, et annavad suurema osa oma rikkusest oma elu jooksul “inimpotentsiaali edendamiseks ja võrdõiguslikkuse edendamiseks”. 2016. aasta septembris lubas paar ambitsioonikalt anda 3 miljardit USA dollarit, et vabastada maailm haigustest.